Minu nädal päälinnas

Seoses uue töökohaga saadeti mind nädalaks ajaks Tallinna koolitusele. Alguses lootsin sellest välja vingerdada, sest oleksin tahtnud pigem kusagile soojamaareisile minna. Kuid nüüd tagantjärgi vaadates olen väga tänulik, et sain võimaluse hoopis Tallinna võlusid nautida.

Aasa 2

Ööbisin Aasa tänaval kahetoalises külaliskorteris, mis oli rohkemgi kui luksuslik ühe lihtlabase tööreisi jaoks. Elutoa mööbel oli sisustatud 20ndate stiilis mööbliga, sulandudes kokku modernsema lahtise köögiga. Magamistoas oli korralik kaheinimesevoodi, milles oli ülimõnus üksinda laiutada. Maja asus Kristiine ja kesklinna piiril, võimaldades 10-minutilise jalutuskäiguga Vabaduse väljakule jõuda ja samas ka 15-minutilise bussisõiduga töökoha ees maha astuda.

Madridi turisti tungival palvel tehtud foto

Kui enamik minu Tartu tuttavaid ütlevad, et Tallinn on mõttetu hall ja venelasi täis koht, siis mina vaidleksin vastu. Olen ema poolt pooleldi tallinlane, seega paar korda aastas sai ikka sugulasi ja vaatamisväärsusi kiikamas käidud. Ema õhkas alati, kui ilus vanalinn on ja enam-vähem sundis meid alati ka Raekoja platsist läbi käima. Jah, lapsed ei tea tihti, mis neile hea on.

Ka sel nädalal, mil olin Tallinnas, üritasin iga päev peale tööd teha midagi sellist, mida tavaliselt Tartus ei tee.

Esimesel päeval käisin elukaaslase õega kesklinna ja mere vahetus läheduses jooksmas. Peale tugeva meretuule ja märja pinnase olid suurimaks katsumuseks vaateplatvormi trepid. Ülesse ära joostes oli tõeliselt hea meel ja auhinnaks laotus meie silme ees tulipunane päikseloojang. Samal õhtul käisime ka india restoranis Tšakra, kus pakuti keskmiselt vürtsikaid liha- ja kalaroogasid suurepäraste lassidega.

Tšakra hõrgutised

Teisel päeval käisin kohustuslikult vabatahtlikus korras H&M-is, kust ostsin paar riideeset. Ühtlasi sain kokku enda tädiga.

Kolmandal päeval sain kokku oma endise kursaõega, kellega vallutasime Oleviste kirikutorni kõrguseid ja einestasime V/(W)abaduse kohvikus.

Vaade
Oleviste kirikutornist

Vabaduse kohvik

Neljandal päeval läksin kohe peale tööd loomaaeda, kus ma mõistsin tõtt tiigripoisiga ja imestasin, kuhu küll elevandid olid oma suursuguste nirisevate jugadega kodust kadunud.

Õhtul võtsin SEB Tallinna maratoni jooksumaterjalid ära, seda nii endale kui ka kolmele sõbrannale. Hiljem mekkisin Vapianos jooksjatele mõeldud pasta bologneset.

Reedel läksin tagasi Tartusse, et jõuda laupäevastesse loengutesse.
Pühapäeva hommikul läksin hommikul vara Tallinna ning täpselt kell 12 käivitasin ma oma pulsikella, jäädvustamaks poolmaratoni aega ja pulssi.

SEB Tallinna poolmaratoni õnnelikud lõpetajad

Kokkuvõtvalt ütleksin, et Tallinn on võimaluste linn, millel on mitu eri nägu. Lasnamäe, Kalamaja ja näiteks Rocca al Mare erinevad üksteisest suuresti, tehes selle linna nii mitmekülgseks. Igaüks leiab Tallinnast midagi, mis meeldib ja midagi, mis ei meeldi. Sõltub, kumb kaalub kumma üles. Tartu on küll minu kodulinn, aga vahepeal on värskendav mujal ringi vaadata.