Bernhard Linde ( Tammsaare kaasaegne) on kirjutanud A.H. Tammsaarest huvitava artikli. Kirjutis on sõbra vaatenurgast lähtuv. Muuhulgas mainib Linde, et Tammsaare oli omas seltskonnas vägagi jutukas ja armastas naerda. Kriitikute negatiivne hoiak Tammsaare(sse) teostesse sundis kirjaniku avalikust elust tagasi pöörduma.
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=296

Rämpspost

Kui ma eile oma igapäevast meilikontrolli teostasin, oli mu üllatus suur. Kümned ja kümned kirjad pealkirjaga "Palun eemaldada ming Teie meililistist." Mõtlesin, et milline häbi, mis ma teinud olen, et need inimesed enam mu meililistis ei taha olla. Kui siis selgus, et tegelikult ma ei teagi neid inimesi. Ja tegelikult ei tahtnud nad neid kirju mulle saata. Mingi firma Primetour oli paljudele aadressidele oma reisipakkumisi saatnud. Inimestele see ei meeldinud, nad saatsid firmale kirja. Huvitaval kombel jõudsid need kirjad ühisesse meililisti ja kõik said neid kirju.

Raamatud

Olen pidevalt mõelnud, et esiteks olen ma juba päris paraja koguse raamatuid lugenud. Võiks teha mingi nimekirja, et nt 50-aastaselt ei peaks vastama, et olen elus palju raamatuid lugenud, aga ühtegi pealkirja ei mäleta.
Hetkel loen Jane Austeni " Uhkust ja eelarvamust" arhailises inglise keeles netiväljaandena. Edu mulle!
Loetud raamatud:
1) Jane Austen " Uhkus ja eelarvamus"
Elisabeth saab teada härra Darcy tegeliku olemuse ( mehe kirjutatud kirjast) ja ütleb: " Kuni selle hetkeni ma ei tundnud iseennast".
Teiseks tegin vanasti iga suve alguses nimekirja raamatutest, mida sooviksin läbi lugeda. Tihtipeale mu plaanid ei õnnestunud. Nii et miks mitte uuesti üks selline nimekiri teha.
2) E.M. Remarque "Lissaboni öö" väga hea raamat paguluse mõjust inimestele, naisest, kes teab, et sureb peagi, aga on otsustanud elust viimast võtta. Lisaks on see lugu mehest ja naisest, kuidas suhe tavatingimustes ei ole võrreldavgi ekstreemste tingimustega. Kuidas abikaasad võivad uuesti armuda, näha oma kaasas järjest uusi ja uusi külgi. Super!
3)  Tegin täna Mart Laari doktoritööd ("Äratajad") lugedes imelise avastuse. Aastal 1868 ostis J.V. Jannsen Tiigi tänavale maja. Üks saksa arst sõitis tagasi Saksamaale ja nii tekkiski võimalus hoone osta. Elamu oli ühekorruseline ja asus kiriku lähedal. Maja juurde kuulus suur aed, kus Lydia Koidula armastas ühel pingil pärna all istuda. Nende kodust sai koht, kust kõik rahvustegelased (Kreutzwald, Jakobson jne) läbi käisid. Üheks teguriks võis olla Koidula hea läbisaamine kõikide rahvutegelastega. Papa Jannsenil olid veidi radikaalsemad vaated, mistõttu ta ei saanud kõigiga läbi (Laar 2005: 344, 345).
Laari doktoritööst tuli veel välja kaks huvitavat teemat: Koidula, Hurda, Jakobsoni salongid ja naiste roll ärkamisajas.
Koidula salong
Mainitud Jannsenite kodu Tiigi tänaval oli oluliseks ärkamisaja tegelaste kooskäimiskohaks. Koidula käis läbi 26 tuntud rahvutegelasega, seitsmega oli isiklikult sõber. Koidula, selle maja hing, oli meestele kui kauge kirjaneitsi, kellele lähenemist peeti pühaduseteotuseks. Siiski armus C. P. J. Johansson Jannsenite juures elades (1864-1870) endast vanemasse Koidulasse. Armastus oli vastakune. Koidula perekond pidas suhet aga kompromiteerivaks ja tegi sellele lõpu. Johansson saadeti ülikooli lõpetamata Narva Jaani kirikukooli, seejärel Moskvasse ja Pihkvasse (Laar 2005: 348).Kui Koidula abiellus ja Eestist lahkus, kukkus Koidula salong kokku. Rolli võttis üle Hurda salong Otepääl.
Jakob Hurt elas oma naise Eugenie (Jenny) Oetteli ja lastega Otepää kirikumõisas. Hurt ei olnud majapidamisasjades väga osav, seega ta naine pidi kõigega tegelema. Tänu sellele oli Hurdal aega rahvusasjadega tegeleda. Jennyst kujunes kirikumõisa seltskonnahing, ta võttis külalisi vastu isegi siis, kui Hurta ei olnud kodus. Ta ajas ära need tegelased, kes kritiseerisid Hurta või ei olnud ta vaadetega nõus. Hurda abikaasa armastas teda palavalt, mis selgub kirjadest. Kui mees oli kodust eemal, kirjutas naine talle stiilis tahaksin sind praegu enda juurde, mu hea ingel (Laar 2005: 349). Jenny toetas Hurda rahvutegevust ja luulekogumist. Teisalt oli Hurda naine temperamentne tegelane, tülitsedes mehe vähese tähelepanu pärast, mis viis isegi vaasiloopimiseni.
Jakobsoni salong Kurgjal ei muutunud populaarseks. Esiteks sellepärast, et asus liiklussõlemdest liiga kaugel. Teiseks oli Jakobsoni naine tagasihoidlik kodukana. Seega eelnevast tuleb välja, et ärkamisaja tegelaste naistel oli oluline roll. Karismaatilisus tuli kasuks, tagasihoidlikkus kahjuks.
Muide, erinevad andmed Hurda surma-aasta kohta tulenevad sellest, et ta suri vana aasta õhtul, mis on uue kalendri järgi 13.01 (1907).

Ülejäänud elu jooksul ( alates 08.11.11-08.11.91) kavatsen lugeda järgmiseid raamatuid/ autoreid:

1) Margaret Atwood, sest kõik teised on teda lugenud!

2) Minu Eesti 1 ja 2, põhjus sama.

3)?

Raamatute alla mahutaksin sujuvalt ühe hea tsitaadi:


Ja Strugatski jätkas: «Ettekujutus Jumala olemasolust on kõige kõikehõlmavam teaduslik hüpotees. Lühidalt formuleerides: Jumal on kõlbelisus (moraalsus). Kuid iga ratsionaalselt mõtlev inimene mõistab suurepäraselt, et moraalsust võib hoida ka ilma usuta Jumalasse, tuginedes vaid Sõbrale, Tööle, Armastusele. Sest enamiku jaoks on Jumal lootus abile, pääsemisele. Kark neile, keda ei hoia selgroog. Kuid teisiti võttes on mõttetult raske elada, kui arvestada ainult enda, sõprade ja õnnega...»

November

Tere blogi!
Pole ammu rääkinud. Kuidas mul läinud on? Kiirelt. Septembrist kuni praeguseni olen läbinud marsruudil kool-kodu-töö-kool-trenn või mõni muu kombinatsioon neist sõnadest. Igaljuhul on kiire olnud. Tean, et praegu ei väärtusta ma seda aega piisavalt. Umbes poole aasta pärast, kui peab bakatöö esitama, meenutan sügist heldimusega.
Viimased päevad on tarkusehammad otsustanud suus veidikese diskot korraldada. Üks põsk on paistes ja tundub, et mu "lemmikarsti" külastamine on vältimatu.
Nii palju siis minust.