Neljapäeval ehk neli päeva peale elu esimese poolmaratoni läbimist läksime Viljar Vallimäe jooksutrenni dendropargis. Trenn oli äge, kuid üle pika aja igasuguste põlvetõstete ja kõikvõimalike hüpete sooritamine näitas, kui kehvas vormis ma olen. Võin küll poolmaratoni enam-vähem normaalse ajaga ära joosta, kuid tegelikult ei ole mul mingit lihast all. Viimasest jõusaalist on möödas julgelt pool aastat, võib-olla rohkem.
Kuid kusagilt peab ju alustama ning usun, et Vallimäe trenn on just see, mis mul on mitmekülgsest treeningust puudu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar