Tülid

Ma olen väga jonnakas inimene. Mulle ei meeldi alla jääta, mitte milleski. Niisiis juhtubki tihti nõnda, et me Oskariga vaidleme täiesti mõttetute asjade üle pool päeva. Tulemuseks ikka külm sõda.
Tänaseks vaidlusteemaks oli sõna värviline. Oskar arvas, et värviline tähendab asja, millel on mitu värvi korraga. Mina arvasin, et värviline on ka nt kollane sall. Ma üritasin Oskarile seletada, et see sõna on saanud aja jooksul uusi tähendusi. Tema arvas, et ma ei taha lihtsalt alla jääda. Mina ju ei oska eesti keelt. Mis siis, et ma sain kirjandis 97 punkti sajast ja ma õpin ikkagi eesti keele filoloogiks.
Tüli tüliks, ikka juhtub. Kui on üksteisest suva, siis ei viitsi tülitseda. Antud postituse põhjustas see, et konflikti käigus hakkas mul ninast verd jooskma. Märk millestki? Millest? Kas ma sain tõesti endalegi arusaamatult nii vihaseks, et ninast hakkas verd jooksma? Kui nii, siis miks ma sellest vihast aru ei saanud, ei röökinud kellegi peale, ei läinud näost punaseks? Kuidas võib viha, mis tekitab verejooksu, olla mittetuntav. Kas ma ei tunne ennast?
Kõik need küsimused keerlevad peas. On hea, et alati vaikne sõber paber või valge jutukast võimaldavad sellised mõtted nagu prügi ära visata. Kirjutad oma mõtted peast välja. Küll lahendus probleemile tuleb teine kord. Kui tuleb...