Bakatöö

Tere jälle!
Kuna mu arvuti ärkab ja ei ärka nii, kuidas ta ise tahab, siis on kindlam enda bakatööd internetis teha.
Readings ei seondu kuidagi lugemisega, tähendus on: näidud.
Ok, kell 11, 12, 1 öösel ei tule vist õppimine välja. Peab katki jätma.
Siin on mu laused :

ks(pos="v" form="ks")@end $! -- Tasakaalus korpus

Soovlaused:

EE_1996: [ Niisuguse küünilisuse võiks kanda kõikidesse korruptsiooniõpikutesse ! ]

EE_1996: [ Ent Sa ei tohiks seeläbi ohverdada enda huvisid ! ]

EE_1996: [ Mehed , ] [ selle üle tasuks mõelda ! ]

EE_1999: [ “ Siis oleks ju tulnud lapsi pesta ! ]

EE_2000: [ Annaks jumal kõigile autoloojaile sellist fantaasialendu ! ]

EE_2000: [ Et uuel inimesel oleks superaju ! ]

EE_2001: [ et vaibuks su kuratlik kraaks ! ]

EE_2001: [ Tuleks pensionipõlv ometi rutemini ! ]

Ei tea, kas soovlaused:

EE_1999: [ Või tahan teab mis avastuslikust [ ( kuigi ju võiks , eks ! ) ] . ]

EE_1999: [ See oleks hea ! ” ]

EE_1999: [ Ja kõige tipuks peaks see eepos olema mõrvateemaline lühiooper ! ]

EE_2001: [ Toetaks täna õhtul Matti Pätsi ! ? ]

EE_2001: [ Vaja oleks vähemalt 800 miljonit ! ]

Teised soovi avaldamise viisid:
...

Kuigi bakatöö sai ilusti tehtud, on siin paar olulist linki, mis tahaks salvestada magistritöö jaoks:

• Evansi käsilehe põhjalikum 
  versioon on TÜ raamatukogus olevas raamatus:
  
  Nicholas Evans 2007, Insubordination and its uses.- Irina Nikolaeva 
  (ed.), Finiteness. Theoretical and Empirical Foundations. Oxford 
  University Press, New York, pp. 366-431.
• vaatasin nimis~onade / fraaside liigitust, mis seni on hästi sobinud, ja
  t~oepoolest ei ole seal head lahtrit elusolendite osade jaoks (olgu see
  pea, nahk v~oi rakk) - mis on küll füüsilised ja konkreetsed, aga mitte
  eluta. Olin nad soovitanud liigitada just füüsilisuse ja konkreetsuse
  p~ohjal nii (pluss tähendusülekannet arvestamata). Aga v~otke t~oepoolest
  tähendusülekanne arvesse ja lugege need kehaosad, mis tegelikult inimest
  tähistavad, inimeste alla. Aga otseses tähenduses elusolendiosade jaoks
  v~oiks tekitada uue liigi, konkreetne, füüsiline ja elus objekt. Sinna
  läheks siis 1. lause ihu ja see-näidetest mehe ihuliige.
  2.-5. - on küll konkreetsed, eluta füüsilised objektid
  7 - film on abstraktne (igasugused Margit Langemetsa liigituses esitused
  ja tekstid kuuluvad abstraktsete alla), vabandust!
  
  Ameerika - jah, see on juba süstemaatiline polüseemia, maade nimesid
  kasutatakse ka nende maade juhtkondade kohta.
• modaalseks kasutuseks lugege need, kus saama-verbiga kaasneb teine verb
  da-infinitiivis, millega väljendatava tegevuse võimalikkust lause
  väljendab. Modaalsete loetelus enamik ongi sellised, muud jätke sealt
  välja, Ja ühend- ja väljendverbid lugege eraldi verbideks, need on
  sisulised tervikud.
  Nende finiitsete verbide puhul, mis liitpredikaati (ahelverbi) ei
  moodusta, vaadake finiitset verbi (pääsema näites siis verbi pääsema).
• Hea Sigrid!
  
  Siin on küsimused, mis tekkisid teie bakalaureusetööd lugedes:
  1.   Sa räägid teoreetilises osas reaalsetest ja irreaalsetest sündmustest.
  Kas eesti keele soovlaused on reaalsed või irreaalsed?
  2.   Oled teoreetilises pooles lk 7 Dixonile toetudes rääkinud kolmest
  lausete ühendamise moodusest: rinnastavast ja mittealistuvast
  kõrvallausest, relatiivlausest ja komplementlausest. Mis on see
  mittealistuv kõrvallause (termin „kõrvallause“ ise ju viitab juba
  alistusele)?
  3.   Teoreetilises osas (lk 8-9) käsitled Evansi (2009) põhjal ka
  insubordinatsiooni, mille näiteks on ka see, et meie kaht tüüpi soovlaused
  on arenenud kõrvallausetest. Tood välja neli arenguetappi: alistus,
  ellips, üldistunud ellips ja reanalüüs pealause struktuurina ehk see, kui
  varasemast kõrvallausest on saanud kindel omaette konstruktsioon. Lisaks
  väidad lk 14, et „.. võib eeldada, et et-komplementlause ja
  kui-tingimuslause on kujunenud just insubordinatsiooni abil.“ (Eeldan, et
  pead siin silmas ikka nende kõrvallausete baasil kujunenud
  soovlauseid.)Kus on seal arenguahelal praegu eesti keele et- ning
  kui-soovlaused?
  4.   Lk 31 ütled, et jätad analüüsist välja laused nagu „Et susi küll sööks
  seda saatanat“ ja „Kui ainult ilma peaks“, mis on kujunenud kinnistunud
  ehitusega lauseks ning mis ei liigendu selgelt osadeks. Mis osad peaksid
  olema soovlauses, et selle sisse võtsid? Sama asjaga seoses tekkis veel ka
  küsimus, kui suurel hulgal oli kui-soovlausete hulgas lauseid, mis
  matkisid kas täiesti või parafraseerisid Juhan Liivi kuulsat soovlauset
  “Kui seda metsa ees ei oleks?“ Kas see võis ka kuidagi tulemusi mõjutama
  hakata?
  5.   Paar küsimust üldisiku kohta. Kui räägid tegevussubjektist, siis sain
  aru, et üldisiku jätsid tegevussubjekti hulgast välja. Miks? Kuidas
  eristasid üldisikut nt ainsuse 3. pöördest?
  6.   Kas elus füüsilisi objekte, milleks on sul vaid kehaosad, kasutati ka
  metonüümiliselt. Kui jah, siis kuidas neid liigitasid?
  7.   Lk 53 väidad, et Kõikidel kordadel tähistasid pronoomenid "kõik" ja
  "igaüks" eluta ning abstraktset subjekti, kuid esitatud näitest 121 ("Ja
  et igaüks leiaks sealt oma reliikvia") küll elutust välja ei loe. Mille
  kohta see "igaüks" käis?
  8.   L 86 väidad, et võrgutekstid on dünaamilisemad kui teised. Mille põhjal
  seda väidad?
  9.   Millest võib tuleneda et- ja kui-lausete suur vahe partiklikaustuses?
  Miks esineb kui-lausetes partikleid nii palju rohkem kui et-lausetes?
  10.   Mis oli sinu meelest su töö kõige märkimisväärsem, põnevam või
  üllatuslikum tulemus?
  
  Tervitades
  Helen Plado