Sügise võistlused

 

Sügise võistlused

Tallinna maraton (teistpidi rajaga) 21,1 km

Enne jooksu: rahutu ja napp uni, jommikusöögiks leib muna ja peekoniga, kohuke. Enne starti Hessis kohv ja pool muffinit, Activia.
Alustades u. 2 min ummik stardikoridoris. Võtsin keskmise veidi kiirema tempo, hoides kiiremate (mees)eesjooksjate tuulde. Ilm oli ülipalav, mistõttu kolmveerand joogist läks kehale. 8. km-st läksid jalad raskeks. Vaatasin kella alles 10. km, et mitte üle stressata ja planeerida. Tarbisin esimese energiageeli. Aeg oli 52.57 (ametlik), edasi läks tempo aeglasemaks, kuid oli ühtlane. Pidin järelejäänud distantsi osadeks jaotama, et ennast just vaimselt lõpuni vedada.
Vahetult enne finišit sain aru, et tuleb hea aeg.
Aeg: bruto 1.50.3, neto 1.48.06 (eelmine aasta 1.59), 112. N, 743. koht.


Peale jooksu: olin esiteks üliõnnelik hea aja üle, võitsin iseennast pea 10 minutiga. Teiseks olin koomas! Tõenäoliselt oli mul kuumapiste ja tõsine vedelikupuudus koos, rääkimata jätta sellest, et ma lonkasin, sest üks kand oli plaasterdatud. Värisesin ja ei suutnud isegi eriti juua, tõsiselt s*** oli olla! Kas võistlusjärgne kehv enesetunne oli seda väärt - jah!

Tartu sügisjooks 21,1 km

Läksin üksi, sest vorm tundus olevat hea ja tahtsin näha, kas õnnestub poolmaratoni aega parandada.
Ettevalmistus: jooksin enne ühe korra Lossi mäest üles. Algne eesmärk oli lõpetada Tallinna maratoni netoajaga.
Sõin eelnevad kaks päeva rohkemat magusat, eelnev päev ka pastat. Hommikusöögiks puder, banaan, magneesium ja väike kohv.
Valisin stardikoridoriks alla 2 h lõpuaja, saades üsna esiritta. Alustasin mõnusa keskmise tempoga, tõeliselt jooksu nautides. See tunne kestis vaid umbes 4. km-ni, kui keerasime ARK-i juurest ära. Tõus ja vastutuul, rääkimata priskest kajakalaibast, mis oli otse keset jooksurada, tegid jooksmise raskeks. Ei hoidnud gruppi ning väsisin. Alles 7. km taastasin tempo, aitas ka endise töökaaslase kaasaelamine, Sõpruse sillal möödusin paarist jooksjast. Taaskord vaatasin kella alles poole peal, mil numbritabloo näitas 46!! Kahetsesin, et aega vaatasin,  sest ootused läksid kõrgeks.
Avasin esimese energiageeli ja sõin seda jupihaaval oma paar kilomeetrit.
Tempo hakkas langema ja eriti sooda olin Kroonuaia sillast alates, kui paljud minust möödusid. Tundsin, et jooksen justkui õudusunenäos, jalad olid täiesti kinni ja kaalusin isegi kõndimist. Venitanud 16. km-ni, lubasin endale kella vaatamist, mis näitas, et isegi 6 km/h joostes tuleb hea aeg. Endine kursavend ergutas mind, mis andis tohutult palju vaimuenergiat juurde. Nii ma siis kulgesin, enne Lossi tõusu võtsin veel energiageeli, loivasin mäest üles, nähes veel ühte endist kursaõde, kes mind hõikas. Ajaloomuusemi juures möödus minust 1.45 tempomeister, mõtlesin, et näen viirastusi, sest ta peaks minust kõvasti ees olema.
Viimasel kilomeetril nägin enda isa, kes oli tulnud, kui mälu ei peta, minu esimesele jooksuvõistlusele kaasa elama. Üritasin siis muljet avaldada ja veel mingigi jõuraasu käiku panna.

Aeg: 1.44.15, 18. N, 203. koht, 7. OVK-s (oma vanuseklassis).

Peale jooksu: ei olnudki koomas, vaid panin jalga killerkontsad ja sõitsin Tallinna sünnipäevale. Muidugi hiljem lonkasin veidi.

Novembrijooks 5 km

Korraldasin töökaaslastega ühise jooksuürituse, osalejaid kuus. Eelneval päeval oli firmaüritus, kus jõin alkoholi ehk ettevalmistus oli kehv.
Jooksime koos Keeliaga kuni umbes kolmanda km-ni kiires tempos, minul oli keel vestil. Lõpuks jäin temast meelega maha, sest tundsin südames valusid (don't drink and run!).

Aeg: 24.46, 15. N.

Seiklushundi heategevuslik jõulujooks 7 km

Osalesin, sest Kadi pani ennast kirja.. Ei registreerinud ennast - 15 € - vaid maksin heategevusliku osa - 2 € - ja jooksin numbrita Kadiga kaasa. Oli täiega libe ja pime. Veidi peale Vabadussilda jäin maha, ajaks võis tulla u. 42 minutit vms.

Mis edasi?

Aastaks 2017 tahaksin poolmaratoni aega veelgi parandada. Võiks läbida täispika maratoni ja proovida rahvatriatloni.