63.-57. päev, mida ma ootan?

1. Mitte niivõrd sünnitust, kui et saaksin kõhu raskusest lahti. Mu selg annab mulle igal hommikul ärgates ja õhtul diivanile lamama minnes märku, et tal on raske. Lisaks on  saapapaelte sidumine aina raskem, sest väike pall on ees.
2. Dekreeti jäämist, sest ebastabiilsed lõuna- ja pausiajad ei ole nii hilises rasedusstaadiumis päris normaalsed.
Ausalt öeldes ei viitsi ma tegeleda pidevate probleemidega, mis iga päev ette tulevad, vaid tahaksin lihtsalt rahulikult pooleliolevate asjadega tegeleda, vältimaks lisatööd kolleegidele.
Ootan seda, et saaksin rasedust nautida, nii palju kui see võimalik on. Jalutada päevavalges, käia kohvikutes ja osta lastekraami. See pole aga võimalik enamik ärkveloleku ajast tööl käies.
3. Lasteasjade ostlemist, kuigi poleks arvanud, et ma seda ütlen. Olen endaga vaeva näinud, et vältida üleliigsete asjade ostmist ning loobuda kogunenud tränast. Kuid laps vajab vähem kui kahe kuu pärast riideid, mähkmeid, turvahälli ja muud varustust. Ning ma ootan puhkusele jäämist, et kõik see vajalik osta. Sest need asjad on ju minu lapsele, keda ma pikisilmi ootan.

Tabav silt Tartu loodusmajast, mida võiks näidata neile, kes rasedate kõhte omavoliliselt silitavad.