Viimasel ajal on mul sõprade kohta veidraid mõtteid tekkinud. Esiteks on kalendris selline päev nagu sõbrapäev. Ok, ma ei usu sellesse välismaa pühasse, aga ikkagi...huvitaval kombel veetsin sõbrapäeva oma töökaaslastega laulukal uisutades. Kristjan kinkis mulle väikese šokolaadi. Piret ja Janek olid ka seal, mis on naljakas, sest aastavahetuse veetsin ka nende kahega. Kui Merje koos Henri ja Annega putku pistis, olin ma telefoniliinide suletuse tõttu täiesti üksinda. Täieliku üllatusena kutsus Piret mind enda juurde.
Seega ma veetsin aastavahetuse ja sõbrapäeva inimestega, keda ma oma sõprade nimekirjas esimesele kohale ei paigutaks.Tuleb meelde tsitaat:" Ütle mulle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen sulle, kes sa oled.
neljapäev, 8. märts 2012
kolmapäev, 25. jaanuar 2012
Bakatöö
Tere jälle!
Kuna mu arvuti ärkab ja ei ärka nii, kuidas ta ise tahab, siis on kindlam enda bakatööd internetis teha.
Readings ei seondu kuidagi lugemisega, tähendus on: näidud.
Ok, kell 11, 12, 1 öösel ei tule vist õppimine välja. Peab katki jätma.
Siin on mu laused :
Kuna mu arvuti ärkab ja ei ärka nii, kuidas ta ise tahab, siis on kindlam enda bakatööd internetis teha.
Readings ei seondu kuidagi lugemisega, tähendus on: näidud.
Ok, kell 11, 12, 1 öösel ei tule vist õppimine välja. Peab katki jätma.
Siin on mu laused :
ks(pos="v" form="ks")@end $! -- Tasakaalus korpus
Soovlaused:
EE_1996: [ Niisuguse küünilisuse võiks kanda kõikidesse korruptsiooniõpikutesse ! ]
EE_1996: [ Ent Sa ei tohiks seeläbi ohverdada enda huvisid ! ]
EE_1996: [ Mehed , ] [ selle üle tasuks mõelda ! ]
EE_1999: [ “ Siis oleks ju tulnud lapsi pesta ! ]
EE_2000: [ Annaks jumal kõigile autoloojaile sellist fantaasialendu ! ]
EE_2000: [ Et uuel inimesel oleks superaju ! ]
EE_2001: [ et vaibuks su kuratlik kraaks ! ]
EE_2001: [ Tuleks pensionipõlv ometi rutemini ! ]
Ei tea, kas soovlaused:
EE_1999: [ Või tahan teab mis avastuslikust [ ( kuigi ju võiks , eks ! ) ] . ]
EE_1999: [ See oleks hea ! ” ]
EE_1999: [ Ja kõige tipuks peaks see eepos olema mõrvateemaline lühiooper ! ]
EE_2001: [ Toetaks täna õhtul Matti Pätsi ! ? ]
EE_2001: [ Vaja oleks vähemalt 800 miljonit ! ]
Teised soovi avaldamise viisid:
...
Kuigi bakatöö sai ilusti tehtud, on siin paar olulist linki, mis tahaks salvestada magistritöö jaoks:
...
Kuigi bakatöö sai ilusti tehtud, on siin paar olulist linki, mis tahaks salvestada magistritöö jaoks:
- Evansi käsilehe põhjalikum
versioon on TÜ raamatukogus olevas raamatus:
Nicholas Evans 2007, Insubordination and its uses.- Irina Nikolaeva
(ed.), Finiteness. Theoretical and Empirical Foundations. Oxford
University Press, New York, pp. 366-431. - vaatasin nimis~onade / fraaside liigitust, mis seni on hästi sobinud, ja
t~oepoolest ei ole seal head lahtrit elusolendite osade jaoks (olgu see
pea, nahk v~oi rakk) - mis on küll füüsilised ja konkreetsed, aga mitte
eluta. Olin nad soovitanud liigitada just füüsilisuse ja konkreetsuse
p~ohjal nii (pluss tähendusülekannet arvestamata). Aga v~otke t~oepoolest
tähendusülekanne arvesse ja lugege need kehaosad, mis tegelikult inimest
tähistavad, inimeste alla. Aga otseses tähenduses elusolendiosade jaoks
v~oiks tekitada uue liigi, konkreetne, füüsiline ja elus objekt. Sinna
läheks siis 1. lause ihu ja see-näidetest mehe ihuliige.
2.-5. - on küll konkreetsed, eluta füüsilised objektid
7 - film on abstraktne (igasugused Margit Langemetsa liigituses esitused
ja tekstid kuuluvad abstraktsete alla), vabandust!
Ameerika - jah, see on juba süstemaatiline polüseemia, maade nimesid
kasutatakse ka nende maade juhtkondade kohta. - modaalseks kasutuseks lugege need, kus saama-verbiga kaasneb teine verb
da-infinitiivis, millega väljendatava tegevuse võimalikkust lause
väljendab. Modaalsete loetelus enamik ongi sellised, muud jätke sealt
välja, Ja ühend- ja väljendverbid lugege eraldi verbideks, need on
sisulised tervikud.
Nende finiitsete verbide puhul, mis liitpredikaati (ahelverbi) ei
moodusta, vaadake finiitset verbi (pääsema näites siis verbi pääsema). - Hea Sigrid!
Siin on küsimused, mis tekkisid teie bakalaureusetööd lugedes:
1. Sa räägid teoreetilises osas reaalsetest ja irreaalsetest sündmustest.
Kas eesti keele soovlaused on reaalsed või irreaalsed?
2. Oled teoreetilises pooles lk 7 Dixonile toetudes rääkinud kolmest
lausete ühendamise moodusest: rinnastavast ja mittealistuvast
kõrvallausest, relatiivlausest ja komplementlausest. Mis on see
mittealistuv kõrvallause (termin „kõrvallause“ ise ju viitab juba
alistusele)?
3. Teoreetilises osas (lk 8-9) käsitled Evansi (2009) põhjal ka
insubordinatsiooni, mille näiteks on ka see, et meie kaht tüüpi soovlaused
on arenenud kõrvallausetest. Tood välja neli arenguetappi: alistus,
ellips, üldistunud ellips ja reanalüüs pealause struktuurina ehk see, kui
varasemast kõrvallausest on saanud kindel omaette konstruktsioon. Lisaks
väidad lk 14, et „.. võib eeldada, et et-komplementlause ja
kui-tingimuslause on kujunenud just insubordinatsiooni abil.“ (Eeldan, et
pead siin silmas ikka nende kõrvallausete baasil kujunenud
soovlauseid.)Kus on seal arenguahelal praegu eesti keele et- ning
kui-soovlaused?
4. Lk 31 ütled, et jätad analüüsist välja laused nagu „Et susi küll sööks
seda saatanat“ ja „Kui ainult ilma peaks“, mis on kujunenud kinnistunud
ehitusega lauseks ning mis ei liigendu selgelt osadeks. Mis osad peaksid
olema soovlauses, et selle sisse võtsid? Sama asjaga seoses tekkis veel ka
küsimus, kui suurel hulgal oli kui-soovlausete hulgas lauseid, mis
matkisid kas täiesti või parafraseerisid Juhan Liivi kuulsat soovlauset
“Kui seda metsa ees ei oleks?“ Kas see võis ka kuidagi tulemusi mõjutama
hakata?
5. Paar küsimust üldisiku kohta. Kui räägid tegevussubjektist, siis sain
aru, et üldisiku jätsid tegevussubjekti hulgast välja. Miks? Kuidas
eristasid üldisikut nt ainsuse 3. pöördest?
6. Kas elus füüsilisi objekte, milleks on sul vaid kehaosad, kasutati ka
metonüümiliselt. Kui jah, siis kuidas neid liigitasid?
7. Lk 53 väidad, et Kõikidel kordadel tähistasid pronoomenid "kõik" ja
"igaüks" eluta ning abstraktset subjekti, kuid esitatud näitest 121 ("Ja
et igaüks leiaks sealt oma reliikvia") küll elutust välja ei loe. Mille
kohta see "igaüks" käis?
8. L 86 väidad, et võrgutekstid on dünaamilisemad kui teised. Mille põhjal
seda väidad?
9. Millest võib tuleneda et- ja kui-lausete suur vahe partiklikaustuses?
Miks esineb kui-lausetes partikleid nii palju rohkem kui et-lausetes?
10. Mis oli sinu meelest su töö kõige märkimisväärsem, põnevam või
üllatuslikum tulemus?
Tervitades
Helen Plado
Tülid
Ma olen väga jonnakas inimene. Mulle ei meeldi alla jääta, mitte milleski. Niisiis juhtubki tihti nõnda, et me Oskariga vaidleme täiesti mõttetute asjade üle pool päeva. Tulemuseks ikka külm sõda.
Tänaseks vaidlusteemaks oli sõna värviline. Oskar arvas, et värviline tähendab asja, millel on mitu värvi korraga. Mina arvasin, et värviline on ka nt kollane sall. Ma üritasin Oskarile seletada, et see sõna on saanud aja jooksul uusi tähendusi. Tema arvas, et ma ei taha lihtsalt alla jääda. Mina ju ei oska eesti keelt. Mis siis, et ma sain kirjandis 97 punkti sajast ja ma õpin ikkagi eesti keele filoloogiks.
Tüli tüliks, ikka juhtub. Kui on üksteisest suva, siis ei viitsi tülitseda. Antud postituse põhjustas see, et konflikti käigus hakkas mul ninast verd jooskma. Märk millestki? Millest? Kas ma sain tõesti endalegi arusaamatult nii vihaseks, et ninast hakkas verd jooksma? Kui nii, siis miks ma sellest vihast aru ei saanud, ei röökinud kellegi peale, ei läinud näost punaseks? Kuidas võib viha, mis tekitab verejooksu, olla mittetuntav. Kas ma ei tunne ennast?
Kõik need küsimused keerlevad peas. On hea, et alati vaikne sõber paber või valge jutukast võimaldavad sellised mõtted nagu prügi ära visata. Kirjutad oma mõtted peast välja. Küll lahendus probleemile tuleb teine kord. Kui tuleb...
Tänaseks vaidlusteemaks oli sõna värviline. Oskar arvas, et värviline tähendab asja, millel on mitu värvi korraga. Mina arvasin, et värviline on ka nt kollane sall. Ma üritasin Oskarile seletada, et see sõna on saanud aja jooksul uusi tähendusi. Tema arvas, et ma ei taha lihtsalt alla jääda. Mina ju ei oska eesti keelt. Mis siis, et ma sain kirjandis 97 punkti sajast ja ma õpin ikkagi eesti keele filoloogiks.
Tüli tüliks, ikka juhtub. Kui on üksteisest suva, siis ei viitsi tülitseda. Antud postituse põhjustas see, et konflikti käigus hakkas mul ninast verd jooskma. Märk millestki? Millest? Kas ma sain tõesti endalegi arusaamatult nii vihaseks, et ninast hakkas verd jooksma? Kui nii, siis miks ma sellest vihast aru ei saanud, ei röökinud kellegi peale, ei läinud näost punaseks? Kuidas võib viha, mis tekitab verejooksu, olla mittetuntav. Kas ma ei tunne ennast?
Kõik need küsimused keerlevad peas. On hea, et alati vaikne sõber paber või valge jutukast võimaldavad sellised mõtted nagu prügi ära visata. Kirjutad oma mõtted peast välja. Küll lahendus probleemile tuleb teine kord. Kui tuleb...
teisipäev, 29. november 2011
Bernhard Linde ( Tammsaare kaasaegne) on kirjutanud A.H. Tammsaarest huvitava artikli. Kirjutis on sõbra vaatenurgast lähtuv. Muuhulgas mainib Linde, et Tammsaare oli omas seltskonnas vägagi jutukas ja armastas naerda. Kriitikute negatiivne hoiak Tammsaare(sse) teostesse sundis kirjaniku avalikust elust tagasi pöörduma.
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=296
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=296
reede, 18. november 2011
Rämpspost
Kui ma eile oma igapäevast meilikontrolli teostasin, oli mu üllatus suur. Kümned ja kümned kirjad pealkirjaga "Palun eemaldada ming Teie meililistist." Mõtlesin, et milline häbi, mis ma teinud olen, et need inimesed enam mu meililistis ei taha olla. Kui siis selgus, et tegelikult ma ei teagi neid inimesi. Ja tegelikult ei tahtnud nad neid kirju mulle saata. Mingi firma Primetour oli paljudele aadressidele oma reisipakkumisi saatnud. Inimestele see ei meeldinud, nad saatsid firmale kirja. Huvitaval kombel jõudsid need kirjad ühisesse meililisti ja kõik said neid kirju.
teisipäev, 8. november 2011
Raamatud
Olen pidevalt mõelnud, et esiteks olen ma juba päris paraja koguse raamatuid lugenud. Võiks teha mingi nimekirja, et nt 50-aastaselt ei peaks vastama, et olen elus palju raamatuid lugenud, aga ühtegi pealkirja ei mäleta.
Hetkel loen Jane Austeni " Uhkust ja eelarvamust" arhailises inglise keeles netiväljaandena. Edu mulle!
Loetud raamatud:
1) Jane Austen " Uhkus ja eelarvamus"
Elisabeth saab teada härra Darcy tegeliku olemuse ( mehe kirjutatud kirjast) ja ütleb: " Kuni selle hetkeni ma ei tundnud iseennast".
Teiseks tegin vanasti iga suve alguses nimekirja raamatutest, mida sooviksin läbi lugeda. Tihtipeale mu plaanid ei õnnestunud. Nii et miks mitte uuesti üks selline nimekiri teha.
2) E.M. Remarque "Lissaboni öö" väga hea raamat paguluse mõjust inimestele, naisest, kes teab, et sureb peagi, aga on otsustanud elust viimast võtta. Lisaks on see lugu mehest ja naisest, kuidas suhe tavatingimustes ei ole võrreldavgi ekstreemste tingimustega. Kuidas abikaasad võivad uuesti armuda, näha oma kaasas järjest uusi ja uusi külgi. Super!
3) Tegin täna Mart Laari doktoritööd ("Äratajad") lugedes imelise avastuse. Aastal 1868 ostis J.V. Jannsen Tiigi tänavale maja. Üks saksa arst sõitis tagasi Saksamaale ja nii tekkiski võimalus hoone osta. Elamu oli ühekorruseline ja asus kiriku lähedal. Maja juurde kuulus suur aed, kus Lydia Koidula armastas ühel pingil pärna all istuda. Nende kodust sai koht, kust kõik rahvustegelased (Kreutzwald, Jakobson jne) läbi käisid. Üheks teguriks võis olla Koidula hea läbisaamine kõikide rahvutegelastega. Papa Jannsenil olid veidi radikaalsemad vaated, mistõttu ta ei saanud kõigiga läbi (Laar 2005: 344, 345).
Laari doktoritööst tuli veel välja kaks huvitavat teemat: Koidula, Hurda, Jakobsoni salongid ja naiste roll ärkamisajas.
Koidula salong
Mainitud Jannsenite kodu Tiigi tänaval oli oluliseks ärkamisaja tegelaste kooskäimiskohaks. Koidula käis läbi 26 tuntud rahvutegelasega, seitsmega oli isiklikult sõber. Koidula, selle maja hing, oli meestele kui kauge kirjaneitsi, kellele lähenemist peeti pühaduseteotuseks. Siiski armus C. P. J. Johansson Jannsenite juures elades (1864-1870) endast vanemasse Koidulasse. Armastus oli vastakune. Koidula perekond pidas suhet aga kompromiteerivaks ja tegi sellele lõpu. Johansson saadeti ülikooli lõpetamata Narva Jaani kirikukooli, seejärel Moskvasse ja Pihkvasse (Laar 2005: 348).Kui Koidula abiellus ja Eestist lahkus, kukkus Koidula salong kokku. Rolli võttis üle Hurda salong Otepääl.
Jakob Hurt elas oma naise Eugenie (Jenny) Oetteli ja lastega Otepää kirikumõisas. Hurt ei olnud majapidamisasjades väga osav, seega ta naine pidi kõigega tegelema. Tänu sellele oli Hurdal aega rahvusasjadega tegeleda. Jennyst kujunes kirikumõisa seltskonnahing, ta võttis külalisi vastu isegi siis, kui Hurta ei olnud kodus. Ta ajas ära need tegelased, kes kritiseerisid Hurta või ei olnud ta vaadetega nõus. Hurda abikaasa armastas teda palavalt, mis selgub kirjadest. Kui mees oli kodust eemal, kirjutas naine talle stiilis tahaksin sind praegu enda juurde, mu hea ingel (Laar 2005: 349). Jenny toetas Hurda rahvutegevust ja luulekogumist. Teisalt oli Hurda naine temperamentne tegelane, tülitsedes mehe vähese tähelepanu pärast, mis viis isegi vaasiloopimiseni.
Jakobsoni salong Kurgjal ei muutunud populaarseks. Esiteks sellepärast, et asus liiklussõlemdest liiga kaugel. Teiseks oli Jakobsoni naine tagasihoidlik kodukana. Seega eelnevast tuleb välja, et ärkamisaja tegelaste naistel oli oluline roll. Karismaatilisus tuli kasuks, tagasihoidlikkus kahjuks.
Muide, erinevad andmed Hurda surma-aasta kohta tulenevad sellest, et ta suri vana aasta õhtul, mis on uue kalendri järgi 13.01 (1907).
Ülejäänud elu jooksul ( alates 08.11.11-08.11.91) kavatsen lugeda järgmiseid raamatuid/ autoreid:
Raamatute alla mahutaksin sujuvalt ühe hea tsitaadi:
Ja Strugatski jätkas: «Ettekujutus Jumala olemasolust on kõige kõikehõlmavam teaduslik hüpotees. Lühidalt formuleerides: Jumal on kõlbelisus (moraalsus). Kuid iga ratsionaalselt mõtlev inimene mõistab suurepäraselt, et moraalsust võib hoida ka ilma usuta Jumalasse, tuginedes vaid Sõbrale, Tööle, Armastusele. Sest enamiku jaoks on Jumal lootus abile, pääsemisele. Kark neile, keda ei hoia selgroog. Kuid teisiti võttes on mõttetult raske elada, kui arvestada ainult enda, sõprade ja õnnega...»
Hetkel loen Jane Austeni " Uhkust ja eelarvamust" arhailises inglise keeles netiväljaandena. Edu mulle!
Loetud raamatud:
1) Jane Austen " Uhkus ja eelarvamus"
Elisabeth saab teada härra Darcy tegeliku olemuse ( mehe kirjutatud kirjast) ja ütleb: " Kuni selle hetkeni ma ei tundnud iseennast".
Teiseks tegin vanasti iga suve alguses nimekirja raamatutest, mida sooviksin läbi lugeda. Tihtipeale mu plaanid ei õnnestunud. Nii et miks mitte uuesti üks selline nimekiri teha.
2) E.M. Remarque "Lissaboni öö" väga hea raamat paguluse mõjust inimestele, naisest, kes teab, et sureb peagi, aga on otsustanud elust viimast võtta. Lisaks on see lugu mehest ja naisest, kuidas suhe tavatingimustes ei ole võrreldavgi ekstreemste tingimustega. Kuidas abikaasad võivad uuesti armuda, näha oma kaasas järjest uusi ja uusi külgi. Super!
3) Tegin täna Mart Laari doktoritööd ("Äratajad") lugedes imelise avastuse. Aastal 1868 ostis J.V. Jannsen Tiigi tänavale maja. Üks saksa arst sõitis tagasi Saksamaale ja nii tekkiski võimalus hoone osta. Elamu oli ühekorruseline ja asus kiriku lähedal. Maja juurde kuulus suur aed, kus Lydia Koidula armastas ühel pingil pärna all istuda. Nende kodust sai koht, kust kõik rahvustegelased (Kreutzwald, Jakobson jne) läbi käisid. Üheks teguriks võis olla Koidula hea läbisaamine kõikide rahvutegelastega. Papa Jannsenil olid veidi radikaalsemad vaated, mistõttu ta ei saanud kõigiga läbi (Laar 2005: 344, 345).
Laari doktoritööst tuli veel välja kaks huvitavat teemat: Koidula, Hurda, Jakobsoni salongid ja naiste roll ärkamisajas.
Koidula salong
Mainitud Jannsenite kodu Tiigi tänaval oli oluliseks ärkamisaja tegelaste kooskäimiskohaks. Koidula käis läbi 26 tuntud rahvutegelasega, seitsmega oli isiklikult sõber. Koidula, selle maja hing, oli meestele kui kauge kirjaneitsi, kellele lähenemist peeti pühaduseteotuseks. Siiski armus C. P. J. Johansson Jannsenite juures elades (1864-1870) endast vanemasse Koidulasse. Armastus oli vastakune. Koidula perekond pidas suhet aga kompromiteerivaks ja tegi sellele lõpu. Johansson saadeti ülikooli lõpetamata Narva Jaani kirikukooli, seejärel Moskvasse ja Pihkvasse (Laar 2005: 348).Kui Koidula abiellus ja Eestist lahkus, kukkus Koidula salong kokku. Rolli võttis üle Hurda salong Otepääl.
Jakob Hurt elas oma naise Eugenie (Jenny) Oetteli ja lastega Otepää kirikumõisas. Hurt ei olnud majapidamisasjades väga osav, seega ta naine pidi kõigega tegelema. Tänu sellele oli Hurdal aega rahvusasjadega tegeleda. Jennyst kujunes kirikumõisa seltskonnahing, ta võttis külalisi vastu isegi siis, kui Hurta ei olnud kodus. Ta ajas ära need tegelased, kes kritiseerisid Hurta või ei olnud ta vaadetega nõus. Hurda abikaasa armastas teda palavalt, mis selgub kirjadest. Kui mees oli kodust eemal, kirjutas naine talle stiilis tahaksin sind praegu enda juurde, mu hea ingel (Laar 2005: 349). Jenny toetas Hurda rahvutegevust ja luulekogumist. Teisalt oli Hurda naine temperamentne tegelane, tülitsedes mehe vähese tähelepanu pärast, mis viis isegi vaasiloopimiseni.
Jakobsoni salong Kurgjal ei muutunud populaarseks. Esiteks sellepärast, et asus liiklussõlemdest liiga kaugel. Teiseks oli Jakobsoni naine tagasihoidlik kodukana. Seega eelnevast tuleb välja, et ärkamisaja tegelaste naistel oli oluline roll. Karismaatilisus tuli kasuks, tagasihoidlikkus kahjuks.
Muide, erinevad andmed Hurda surma-aasta kohta tulenevad sellest, et ta suri vana aasta õhtul, mis on uue kalendri järgi 13.01 (1907).
Ülejäänud elu jooksul ( alates 08.11.11-08.11.91) kavatsen lugeda järgmiseid raamatuid/ autoreid:
1) Margaret Atwood, sest kõik teised on teda lugenud!
2) Minu Eesti 1 ja 2, põhjus sama.
3)?
Raamatute alla mahutaksin sujuvalt ühe hea tsitaadi:
Ja Strugatski jätkas: «Ettekujutus Jumala olemasolust on kõige kõikehõlmavam teaduslik hüpotees. Lühidalt formuleerides: Jumal on kõlbelisus (moraalsus). Kuid iga ratsionaalselt mõtlev inimene mõistab suurepäraselt, et moraalsust võib hoida ka ilma usuta Jumalasse, tuginedes vaid Sõbrale, Tööle, Armastusele. Sest enamiku jaoks on Jumal lootus abile, pääsemisele. Kark neile, keda ei hoia selgroog. Kuid teisiti võttes on mõttetult raske elada, kui arvestada ainult enda, sõprade ja õnnega...»
November
Tere blogi!
Pole ammu rääkinud. Kuidas mul läinud on? Kiirelt. Septembrist kuni praeguseni olen läbinud marsruudil kool-kodu-töö-kool-trenn või mõni muu kombinatsioon neist sõnadest. Igaljuhul on kiire olnud. Tean, et praegu ei väärtusta ma seda aega piisavalt. Umbes poole aasta pärast, kui peab bakatöö esitama, meenutan sügist heldimusega.
Viimased päevad on tarkusehammad otsustanud suus veidikese diskot korraldada. Üks põsk on paistes ja tundub, et mu "lemmikarsti" külastamine on vältimatu.
Nii palju siis minust.
Pole ammu rääkinud. Kuidas mul läinud on? Kiirelt. Septembrist kuni praeguseni olen läbinud marsruudil kool-kodu-töö-kool-trenn või mõni muu kombinatsioon neist sõnadest. Igaljuhul on kiire olnud. Tean, et praegu ei väärtusta ma seda aega piisavalt. Umbes poole aasta pärast, kui peab bakatöö esitama, meenutan sügist heldimusega.
Viimased päevad on tarkusehammad otsustanud suus veidikese diskot korraldada. Üks põsk on paistes ja tundub, et mu "lemmikarsti" külastamine on vältimatu.
Nii palju siis minust.
Tellimine:
Postitused (Atom)