Täna oli meil esimene täiesti vaba päev. Võisime teha mida iganes hing ihaldas. Kuna minu toanaaber tahtis minna enam-vähem samasse kohta, kuhu mina, otsustasin tema plaaniga kaasa minna.
Esmalt läksime
Naturhistoriska Museetisse ehk loodusmusseumisse. Rootsis on peaaegu kõik muuseumid alla 25-aastastele tasuta. Kusjuures mingit tõendit ega kaarti ei pea näitama.
 |
| Naturhistoriska Museet |
 |
| Naturhistoriska Museet |
 |
| Naturhistoriska Museet |
 |
| Naturhistoriska Museet |
Muuseum asub Majorna linnaosas, mille asutasid Wikipeedia sõnul soome meremehed ja eesti soldatid. (!) Sõnast
maja ongi tulnud linnaosa nimi
Majorna.
Teadmata selle piirkonna ajalugu, hakkas mulle ka see linnaosa meeldima. Eriti tähelepanuäratav oli, et linnaosa asus justkui eri astmetel, kuna seal oli palju kaljusid. Esimesel astmel olid sõidu- ja trammiteed elumajadega. Kõrgemale astmele viisid erinevad trepid ja väiksed teed ning seal seisid juba uued elumajad väikeste roheliste pargikestega. Neid astmeid oli isegi kuni neli, sõltuvalt sellest, kui järsk kalju oli.
Peale umbes tunniajast Loodusmuuseumis käimist läksime vaatama
Oscar Fredriks kyrkat, mida soovitas meie Rootsi kolleeg Lina/Liina.
 |
| Oscar Fredriks kyrka |
Olen väga tänulik, et ta seda kirikut soovitas. Siiani olime näinud
Domkyrkat ja paari kirikut ka eemalt. Kuid O.F. kirik pani kõigile neile pika puuga ära. Esiteks oli kirik üsna suur ja vähemalt kiriku info kohaselt kõige kõrgema torniga Göteborgis-71 meetrit. Kiriku välispind ei olnud kaetud lihtsalt punase telliskiviga, vaid ka vasest detailidega. Esines ka kollast värvi. Sisu ei jäänud välimusele alla. Altaripoolses osas olid imeilusad vitraažidega kaetud aknad, mis sulandusid roosa-sinise võlvlaega. Kiriku tagumises osas oli võimas orel ja ümar kaunistustega aken. Tuleb välja, et me ei olnud ainsad, kes kirikust lugu pidasid, sest preester andis peaaegu iga poole tunni tagant uue ristimistseremoonia.
 |
| Oscar Fredriks kyrka |
 |
| Oscar Fredriks kyrka |
 |
Oscar Fredriks kyrka
Järgmisena külastasime, juba üpris väsinuna, Sjöhistoriska Museeti ehk Meremuuseumi. Muuseumi tegi eriliseks see, et seda oli näha juba kilomeetrite kauguselt. Nimelt muuseumi kõrval kõrgub majaka moodi torn, mida kaunistab naisekuju, mis sümboliseerib tõenäoliselt meremehe naist oma meest koju ootamas.
Meremuuseum ise näitas erinevaid mereloomi, nii neoonkollaseid siniste silmadega kalu kui ka tavalisi kohasid. Lisaks räägiti erinevatest laevatüüpidest ja reisidest, eriti 20. sajandi alguse emigratsioonist USA-sse.
Sjöhistoriska Museeti
 |
| Sjöhistoriska Museeti |
Sjöhistoriska Museeti
 |
Sjöhistoriska Museeti
Peale kahe muuseumi ja ühe kiriku põhjalikku läbikäimist olime kõik üsna laibad. Kõige tipuks hakkas veel vihma ka sadama. Seega otsustasime Älvsnabbeni ehk tasuta jõetaksoga tagasi kesklinna minna.
|
|
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar