Nii uskumatu, kui see ka pole, siis on täna, kaks kuud peale reisi, esimene vaba päev, kui väljas on sombune ilm ja kusagile ei pea tõttama. Niisiis mõtlesin, et võtan lühidalt kokku Amsterdami reisi märtsi lõpus (20.-23. 03.15).
Bussisõit Riiga
Planeerisime kõik ise, alates bussipiletitest kuni ööbimiskohani. Esmalt sõitsimegi Ecolinesi bussiga Tartust Riiga. Pilet maksis ainult 7 eurot ja sõit võttis aega umbes 4 tundi. Teadupärast ongi ainult kaks bussifirmat, mis Tartust lõunanaabrite pealinna sõidavad: Ecolines ja LuxExpress. Viimases on küll iga istme küljes ekraanid ja tasuta kohv, kuid sõiduaeg on 5 tundi!! Seega eelistan iga kell kiiremat varianti.
Riia
Saabusime Riia bussijaama kell 10.30 ja lennuk läks alles 17.45. Ehk siis meil oli metsikult palju vaba aega. Otsustasime just bussijaamas ja mitte lennujaamas maha minna, sest olgem ausad, lennujaamas passimine on kõige mõttetum üldse. Seega läksime vanalinna jalutama. Vaatasime kirikuid, käisime poodides ja maandusime ühte sushirestorani kesklinnas. Hoone oli vanemapoolne, sees oli esile toodud vanu punaseid telliskiviseinu. Mööbel tundus olevat Ikeast, mis on siinkohal mõeldud komplimendina. Mina võtsin kookosesupi, põhiroaks tellisime kaks komplekti makisid ja ka merevetikaid. Kuna makidele oli pakkumine kaks ühe hinnaga, siis läks meil kokku 20 eurot.
Peagi oligi aeg sammud lennujaama poole seada. Otsisime lähima Läti versiooni R-kioskist ja ostsime kaks bussipiletit. Need läksid maksma umbes 2 eurot. Kohe bussijaama lähedalt läks buss number 22 lidosta-le ehk lennujaama. Bussisõit kestis umbes 30 minutit, mille jooksul tutvusime ühe vanema lätlasesega ja nägime Riiat veidi teisest küljest.
Eindhovenist Amsterdami
Jõudsime Hollandisse Eindhoveni lennujaama 7-8 paiku õhtul. Kiirustasime otsima bussipeatust, kust Amsterdami buss väljub. Vaatasime, et paarkümmend inimest ootavad ühe bussipeatuse juures ja küsisime nende käest. Kahjuks läksid nad rongijaama, et siis rongiga Amsterdami sõita. Tagantjärgi teame, et buss väljus bussipeatuse tagant parkimisplatsilt. Ühtegi silti seal ei ole, nii et peabki ise teadma või kelleltki küsima. Bussisõit ise oli sama kallis nagu ühe otsa lennupilet Amsterdami ehk umbes 35 eurot. Teel imetlesime Hollandi imelisi kiirteid, ei ühtki teeauku ja laiad rajad.
Ööbimiskoht
Jõudnud Amsterdami, jalutasime kaardi peal järge ajades hosteli poole. Valisin ööbimiseks laeva Vita Nova, mis asus üsna kesklinna lähedal, Nemo teaduskeskuse kõrval. Meie kajut asus alumisel tekil keskel. Kui esimest korda kajutisse astusime, ei osanud väsimusest ja üllatusest midagi arvata. Ruum oli umbes sama suur kui hruštšovka köök, aga madalam. Voodid olid paigutatud L-kujuliselt osalt üle üksteise. Minikajutisse oli veel mahutatud kraanikauss peegliga ja mitu seina sisse ehitatud kappi. Ühest neist leidsime kaks gaasimaski.? Kui pea oli veidi puhanum, saime aru, et tegelikult on see üks lahedamaid hostele, kus oleme olnud. Tuba oli soe, uni oli magus ja ka ülatekil pakutud magustoit maitses hästi. Etteruttavalt võin öelda, et peale koju jõudmist kõikus mul maapind veel paar päeva. Kaasa ei tundnud midagi taolist.
Ööbimine kolmeks ööks kahele läks maksma 194 eurot, sisaldades nii hommikusööke kui ka linnamaksu.
Vaatamisväärsused
Kohe esimesel päeval peale kohalejõudmist külastasime raamatukogu, mis asub Nemo läheduses. Ülemiselt korruselt avanes imeline vaade linnale. Ka raamatukogu ise on vaatamisväärsus oma skandinavistliku stiili ja põneva laste osakonnaga.
Edasi kõndisime mööda raudteejaamast, mis on küll kõige suurem, mida ma eales näinud olen. Põhimõtteliselt oli jaamahoone sama suur nagu kaks Tartu ülikooli. Vanemas osas oli kõrge võlvlagi veidi tuhmunud mosaiigiga.
Edasi suundusime vanalinna, mis oli täis sisserännanute poode, kus müüdi enam-vähem samu asju: kanepiteemalised pulgakommid, särgid, kotid, magnetid, piibud jne jne. Kanepisuitsu oli tunda pea kõikjal. Eks Amsterdami külastataksegi tema kanepit lubava korra pärast. Külastasime ka ise ühte coffee-shopi. Ukse avades lendas poest välja suitsupahvakas justkui valge kummitus. Müüja ise oli vidukil silmadega ja elu-on-tšill-olekuga. Kaasa ostis ühe segusuitsu ja mina ühe kanepikoogi. Ütleme nii, et kumbki meist ei näinud nn. rohelisi mehikesi. Küll aga oli mu 7-eurone koogike üks parimaid šokolaadikooke, mida ma olen saanud. Kanepikondiiter ei olnud šokolaadiga koonerdanud ja sekka võis tunda ka maasikatükkide maitset-suussulav hõrgutis.
Lisaks kanepilõhnale oli tunda vahvli ja Nussa lõhna. Tegemist on hollandi maiustusega, vahvlid kas Nussa või marjamoosi ja tuhksuhkruga. Proovisime kahepeale ühe vahvli ja see oli tõesti nii hea nagu see lõhn, mis meid seda sööma meelitas.
Dam-kui juba vanalinna minna, siis on võimatu mööda minna linna keskväljakust ehk Damist.
Begijnhof-keskajast pärit õu, mis asutati kloostrist lahku löönud nunnade poolt. Õu asub Squi väljaku juures. Tänavalt paistab suur puidust uks, mille avamisel avanebki ilus roheline aiake kitsaste majadega.
Vondelpark
Linna suurim park, kus näeb kohalikke mõnusalt aega veetmas. Kuigi park asub veidi kesklinnast eemal, jäävad tee peale nt Van Goghi muuseum ja palju väikseid kohvikuid, kus linlased armastavad välialal kerget einet süüa.
Kanalil sõit
Amsterdam on kuulus oma kanalite poolest, niisiis läksime ka nende peale sõitma. Sõit kestis umbes poolteist tundi, mille jooksul nägime Anne Franki muuseumit, erinevaid sildu, elamuid vee peal, riigipeade maju jne. Sõit maksis ühele 16 eurot.
The Amsterdam Dungeons ehk Amsterdami vangikoopad
...oli üks lahedamaid muuseume, kus ma olen käinud. Õigem oleks isegi öelda, et tegu oli muuseum-teatriga. Nimelt oli ühes välimuselt tavalised Hollandi kokkupressitud puumajakeses viis eraldi tuba. Igas etendati üht osa Amsterdami ajaloost: nõidade põletamine, tugevam jääb ellu elu laevareisidel, kohtumõistmine, piinamine ja lahkamine. Näitlejad olid keskaegsetes riietes ja olid oma rolli täielikult sisse elanud. Kaasa aitasid ka eriefektid, näiteks tulede ärakustutamine ja toolide raputamine või kellegi tampimine seina pihta. Ühesõnaga, pikk järjekord kipub näitama, et tegu on hea asjaga. Pilet maksis ühele 18 eurot.
Punaste laternate tänav
Jah, käisime tänaval, kus töötavad prostituudid. Kõige huvitavam oli see, et ühe sellise asutuse ees olid toiduliuad, kust siis kliendid ostsid papptaldrikule liha ja läksid paljast nahka vaatama.
Üldiselt ei tekitanud prostituudi nägemine vaateaknal päris neid tundeid, mida teenuse pakkujad oleksid tahtnud. Kuid iseenesest on see üks vanimaid ameteid ja selle seadustamisest peaksid ka teised riigid eeskuju võtma.
Söök
Üldiselt on hinnad nagu meil kesklinnas, nt suurem pitsa ja kaks jooki maksid kokku 11 eurot. Kui oleks viitsinud veidi rohkem otsida, oleks kindlasti ka odavamaid kohti leidnud.
Ilm
Märtsi lõpus oli ilm üsna kehv. Sooja oli umbes 5 kraadi, puhus jäine tuul, kohati sadas isegi kerget vihma ning kogu aeg oli külm olla! Ehk siis loo moraal on, et Amsterdami minnes tuleb panna riidesse nagu oleks talv!
Wizzair
Kirjutan teistele hoiatuseks, et Wizzair on käsipagasi mõõtmete suhtes VÄGA JÄIK. Nimelt olen ma end punase kohvriga üle kümne aasta erinevate lennufirmadega sõitnud ja kunagi ei ole probleemi olnud. Nüüd aga olin sunnitud maksma 40 eurot, sest mu kohver oli liiga suur. Võrdluseks tooksin, et ühe otsa lennupilet oli ka odavam!
Maksumus
211 € (lennupiletid ja buss) + 77 € (Eindhoven-Amsterdam-Eindhoven) + 184 € (kohapeal)=472 €.
neljapäev, 21. mai 2015
teisipäev, 31. märts 2015
Rahvaspordiürituste kalender
Lisan siia erinevaid jooksu- ja rattaüritusi, millest tahaksin osa võtta:
Laupäev, 16.mai - 44.jooks ümber Harku järve
Kõigile jõukohane 6,6 km ümber kunagise Läänemere osa
Laupäev, 4.juuli - 34.jooks ümber Pühajärve
Lõuna-Eesti kuppelmaastikul 10,7 km ümber Otepää piirkonna suurima ja kauneima järve
Laupäev, 25.juuli - 2.Suvejooks ümber Saadjärve
Vooremaa teedel 17,5 km laugjaid tõuse ja langusi
Laupäev, 29.august - 43.jooks ümber Ülemiste järve
Vaid üks kord aastas saab joosta või kõndida 14 km ümber tallinlaste joogiveeallika
Laupäev, 16.mai - 44.jooks ümber Harku järve
Kõigile jõukohane 6,6 km ümber kunagise Läänemere osa
Laupäev, 4.juuli - 34.jooks ümber Pühajärve
Lõuna-Eesti kuppelmaastikul 10,7 km ümber Otepää piirkonna suurima ja kauneima järve
Laupäev, 25.juuli - 2.Suvejooks ümber Saadjärve
Vooremaa teedel 17,5 km laugjaid tõuse ja langusi
Laupäev, 29.august - 43.jooks ümber Ülemiste järve
Vaid üks kord aastas saab joosta või kõndida 14 km ümber tallinlaste joogiveeallika
neljapäev, 19. märts 2015
10 täiesti tasuta vaatamisväärsust Amsterdamis
Kopeerisin info siit lehelt http://reisijuht.delfi.ee/news/news/tasuta-lounad-on-olemas-kumme-ilma-rahata-voimalust-amsterdamiga-tutvumiseks?id=66937140:
Blijburg. FOTO: Likealocalguide.com
Hollandi Filmiinstituut. FOTO: Likealocalguide.com
Vondelpark. FOTO: Likealocalguide.com
Amsterdamse Bos. FOTO: Likealocalguide.com
Noord. FOTO: Likealocalguide.com
1. Begijnhof
Squi väljakult avaneva raske puitukse taha on end peitnud maagiline Begijnhofi siseõu, mis on siin olnud juba keskajast. Siin saad endasse ahmida Amsterdami ajalugu ja kultuuri, kuid peaasi, et liiga lärmakaks ei muutuks - tegemist on ikkagi privaatse kohaga.
2. Stadsarchief
Ideaalne paik tõelisele ajaloohuvilisele. Stadsarchief ehk linnaarhiiv tutvustab külastajatele Amsterdami ajalugu läbi mitmete näituste. Sissepääs esimesele korrusele on tasuta, mujal olevad näitused aga on tasulised. Kuid ka arhiivihoone ise on vaatamist väärt.
3. Blijburg
Kuigi Amsterdam ei laiu otseselt mererannas, on hollandlastel ikkagi õnnestunud linnasüdamesse liivarand rajada. Blijburg asub IJburgi kunstsaarel ning lisaks ujumisele ja päevitamisele võib osaleda ka lahedatel rannapidudel.
4. Openbare Bibliotheek Amsterdam
OBA ehk Amsterdami avalik raamatukogu pakub midagi enamat, kui lihtsalt raamatukogu. Viimaselt korruselt avanevad kenad vaated kogu linnale, lisaks saab siin mõnikord ka klaverimuusikat nautida.
5. EYE – Hollandi Filmiinstituut
EYE ehk Hollandi Filmiinstituut pakub külastamiseks nelja kino, filmilaborit, 1200-ruutmeetrist näitusepinda ning Hollandi suurimat filmikogu. Kuigi vaid alumine korrus püsinäitusega on tasuta, tasub vaadata kogu hoonet kui üht moodsa arhitektuuri kunstiteost.
6. Vondelpark
Otse Amsterdami südamest leitav Vondelpark pakub kiiret põgenemisvõimalust linnakärast ja tänavasaginast. Pargis kohtab rahvast päikest võtmas, palli mängimas või lihtsalt puhkamas.
7. Amsterdamse Bos
Amsterdamse Bos ehk Amsterdami mets on veel üks hollandlaste linna keskele rajatud tehismaastik. Mets on selle kohta siiski palju öeldud - tegemist on piirkonnaga, kust leiab väikesed tiigikesed, sörkimis- ning rattarajad ja jõekese.
8. Amsterdami pühapäevaturg
Igal pühapäeval peetakse kuskil Amsterdamis pühapäevaturgu. Asukoht muutub pidevalt. Lisaks tasuta söögi- ja joogimaitsmistele leiab turult alati ka huvitavaid suveniire.
9. Noord
Noord asub tegelikult Amsterdami naabruses, kust leiab palju põnevaid kohti, mida avastada. Nieuwendammerdijk ja Schellingwouderdijk on näiteks tänavad, mis ehitati kunagi kui tammid - olen üsna kindel, et enamus inimestest pole midagi sellist kunagi näinud. Hea on veel see, et Noordi saab sõita praamiga täiesti tasuta.
10. Oosterpark
India kogukonna naabruses ja kohe tänavanurgal asuva idamaise kvartaliga näitab Oosterpark hästi Amsterdami tõeliselt multikultuurilist palet. Lisaks huvitavale segule erinevatest inimestest leiab siit ka kuulsa skulptuuri "De Schreeuw" ehk "Karje", mis püstitati Theo Van Goghi auks.
teisipäev, 17. märts 2015
Tartust Riia lennujaama
Juba kolme päeva pärast on Amsterdami minek! Toon siinkohal ära juhised, kuidas jõuda Tartust Riia lennujaama, sest just sealt pakutaks tihtipeale kõige odavamaid reise.
Tuleb välja, et Riiga jõudmine on tõeline kunst. Buss läheb kaks korda päevas, kas kell 6 hommikul või kell 17 õhtul.
Sõbranna soovitas minna rongiga. Väike uudistamine Elroni kodulehel andis info, et Valgast edasi Läti poolel on teetööd ja asendusbuss sõidab ühel osal teest. See-eest buss väljub Valkast 7 minutit enne seda, kui Valga rong jõuab kohale. Meilivahetus Elroni esindajaga tõestas sama asja. Ainult nädalavahetusel pidavat üks sõiduvahend teise ära ootama. Ajuvaba! Kuna töötan ise Rootsi ühistranspordi infotelefonil, siis on selline katkestus rongiliikluses lausa karjuv ülekohus.
Ehk siis tuleb rongi asemel buss valida ja ennast keset ööd üles ajada, et siis umbes 6 tundi Riias jõlkuda. Kopeerin siia õpetuse, kuidas Riia kesklinnast lennujaama saada, sõit peaks pool tundi võtma.
Tuleb välja, et Riiga jõudmine on tõeline kunst. Buss läheb kaks korda päevas, kas kell 6 hommikul või kell 17 õhtul.
Sõbranna soovitas minna rongiga. Väike uudistamine Elroni kodulehel andis info, et Valgast edasi Läti poolel on teetööd ja asendusbuss sõidab ühel osal teest. See-eest buss väljub Valkast 7 minutit enne seda, kui Valga rong jõuab kohale. Meilivahetus Elroni esindajaga tõestas sama asja. Ainult nädalavahetusel pidavat üks sõiduvahend teise ära ootama. Ajuvaba! Kuna töötan ise Rootsi ühistranspordi infotelefonil, siis on selline katkestus rongiliikluses lausa karjuv ülekohus.
Ehk siis tuleb rongi asemel buss valida ja ennast keset ööd üles ajada, et siis umbes 6 tundi Riias jõlkuda. Kopeerin siia õpetuse, kuidas Riia kesklinnast lennujaama saada, sõit peaks pool tundi võtma.
Bus No.22, which leaves from Abrenes Street, has direct services between the airport and the city centre.
You will get out straight at the terminal on the 2nd level. To get on the bus at the airport look for bus stop located opposite the terminal behind the car park P1.
Frequency 10 - 30 minutes, journey time to city centre about 30 minutes.
- A ticket for an unlimited number of trips is valid 24 hours from its first usage costs 5.00EUR.
- A regular ticket for one trip can be bought from the bus driver 2.00 EUR, but if you buy it before commencing your trip at the airport services and tourism information bureau "Welcome to Riga", a regular one-way ticket will cost you only (1.15 EUR).
Additional information on bus lines and schedules at www.rigassatiksme.lv. Toll-free information: (+371) 8 000 19 19
(+371) 8 000 19 19. Eelnev link on täis lätikeelseid bussigraafikuid, sekka mõni üksik ingliskeelne termin. Ehk siis oluline on teada, et lennujaam on läti keeles lidosta või gaisa osta. Buss väljub ka rongijaamast.
Mini bus route Nr.241
- Fare per one trip - Esplanāde - Zolitūde (bus stop "Priedaines iela" is place, where fare changes) 1 EUR, Priedaines iela - Riga Airport..
- Tickets available in the shuttle bus from the bus driver.
Additional information on mini bus line and schedule available at www.rdsd.lv. See buss läheb kesklinnast veidi kaugemalt ehk on vaja ka jalutada. Peatuse nimi on Esplanada ja see asub samanimelise suure pargi juures. Põhimõtteliselt tuleb jääda samale poole jõge, kus on bussijaam ja diagonaalis selle pargi suunas kõndida.
laupäev, 14. veebruar 2015
"50 halli varjundit" film
... on nähtud. Lõpuks. Pean tunnistama, et ootasin seda filmi pikisilmi, alates sellest, kui lugesin raaamatud läbi. Kas film oli see, mida ootasin?
Jah ja ei. Süžee oli üsna originaalilähedane, jättes välja kohad, mis oleksid filmi venivaks muutnud. Samas ütles teine pool, et silma jäi olukordade pooleli jäämine. Näiteks läheb Ana öösel klaverit mängiva Christiani juurde ja ütleb, et me peaksime rääkima nagu tavalised inimesed. Selle peale vastab härra Grey midagi oma lapsepõlve kohta. Peale seda nad seksivad ehk probleemi tuumani ei jõutudki. Kuigi jah, raamatus oli ka põhitegevuseks seksimine rääkimise aseainena.
Mulle meeldis filmi naispeaosaline isegi rohkem kui raamatu oma. Naiivsest lambakesest on tehtud kõhklev ja analüüsiv naine. Kui ikka mees ütleb sulle, et ta ei suudle sind enne, kui on saanud selleks sinu kirjaliku nõusoleku, siis peaks esimene reaktsioon olema mis mõttes?. Jamesi Ana aga mõtles või õigemini ei mõelnudki ja lihtsalt ahmis õhku. Seega olen vägagi rahul, et ekraani Ana on vähekenegi reaalse inimese moodi.
Liigagi tavainimest meenutas meespeaosaline. Sest lõppude lõpuks mitu näoilmet tal oli: tõsine, veidi vähem tõsine ja tõsine. Ootasin, et näen Dornani miimikas sisemist võitlust, raskust uuega kohanemisega ja üleüldse dünaamikat. Ehk näeb seda järgmistes osades.
Johnsoni ja Dornani koostöö väljendus kõige intiimsemates stseenides, mis lihtsalt ei saaks õnnestuda, kui näitlejad üksteist lõpuni ei usaldaks. Ja jumal tänatud, et nad kuluaarides räägitavast ebakõlast üle said, sest need seksistseenid kummitasid mu mälu veel tänagi. Eriti ajas vere kuumaks stseen, kus Christian teeb Anale üllatusvisiidi, et tõestada, kui "kena" teda oli tunda. Ta seob Ana käed voodivõre külge, võtab lonksu veini ja valab selle enda suust Ana suhu. Seejärel liigub ta suus oleva jäätüki abil üle erutusest pingul naise keha ja jõuab kohta, kus mõnul ei ole piiri ega äärt. Ühtäkki annab ta Anale lahke käega pepulaksu ja pöörab ta kõhuli, tõstes ta põlvili koerapoosi. Iga lihasejoon otsekui pintsliga välja joonistatud, võtab Christian Anat toorelt tagant. See on seks lihtsalt seksi pärast, ei mingeid hellitusi või teise soovide järgi tegemist. See on seks seksimise lõbu ja lõpuks ka rahulduse saamise nimel. Ja kuramus mulle meeldis see kinky fuck.
Ootan (jälle) juba järge!
Noppeid välismaisest kirjandusest:
Jah ja ei. Süžee oli üsna originaalilähedane, jättes välja kohad, mis oleksid filmi venivaks muutnud. Samas ütles teine pool, et silma jäi olukordade pooleli jäämine. Näiteks läheb Ana öösel klaverit mängiva Christiani juurde ja ütleb, et me peaksime rääkima nagu tavalised inimesed. Selle peale vastab härra Grey midagi oma lapsepõlve kohta. Peale seda nad seksivad ehk probleemi tuumani ei jõutudki. Kuigi jah, raamatus oli ka põhitegevuseks seksimine rääkimise aseainena.
Mulle meeldis filmi naispeaosaline isegi rohkem kui raamatu oma. Naiivsest lambakesest on tehtud kõhklev ja analüüsiv naine. Kui ikka mees ütleb sulle, et ta ei suudle sind enne, kui on saanud selleks sinu kirjaliku nõusoleku, siis peaks esimene reaktsioon olema mis mõttes?. Jamesi Ana aga mõtles või õigemini ei mõelnudki ja lihtsalt ahmis õhku. Seega olen vägagi rahul, et ekraani Ana on vähekenegi reaalse inimese moodi.
Liigagi tavainimest meenutas meespeaosaline. Sest lõppude lõpuks mitu näoilmet tal oli: tõsine, veidi vähem tõsine ja tõsine. Ootasin, et näen Dornani miimikas sisemist võitlust, raskust uuega kohanemisega ja üleüldse dünaamikat. Ehk näeb seda järgmistes osades.
Johnsoni ja Dornani koostöö väljendus kõige intiimsemates stseenides, mis lihtsalt ei saaks õnnestuda, kui näitlejad üksteist lõpuni ei usaldaks. Ja jumal tänatud, et nad kuluaarides räägitavast ebakõlast üle said, sest need seksistseenid kummitasid mu mälu veel tänagi. Eriti ajas vere kuumaks stseen, kus Christian teeb Anale üllatusvisiidi, et tõestada, kui "kena" teda oli tunda. Ta seob Ana käed voodivõre külge, võtab lonksu veini ja valab selle enda suust Ana suhu. Seejärel liigub ta suus oleva jäätüki abil üle erutusest pingul naise keha ja jõuab kohta, kus mõnul ei ole piiri ega äärt. Ühtäkki annab ta Anale lahke käega pepulaksu ja pöörab ta kõhuli, tõstes ta põlvili koerapoosi. Iga lihasejoon otsekui pintsliga välja joonistatud, võtab Christian Anat toorelt tagant. See on seks lihtsalt seksi pärast, ei mingeid hellitusi või teise soovide järgi tegemist. See on seks seksimise lõbu ja lõpuks ka rahulduse saamise nimel. Ja kuramus mulle meeldis see kinky fuck.
Ootan (jälle) juba järge!
Noppeid välismaisest kirjandusest:
- Naine arreteeriti, kuna ta masturbeeris eelmainitud filmi ajal http://www.news.com.au/entertainment/movies/mexican-woman-arrested-for-masturbating-watching-fifty-shades-of-grey/story-e6frfmvr-1227235389645.
- Austraalias saavutas film suurema edu kui mujal maailmas.
- Statistikast nii palju, et filmis oli kokku:
- 20 minutit seksi
- 29 korda näidatakse paljaid rindu
- 9 korda hammustatakse huult
- u. 12 särgita stseeni
- 2 nüpeldamise ehk spankingu stseeni
- Eelnev statistika pärineb ühe noore naisterahva artiklist, kes tõenäoliselt masohhismi pooldajana otsustas koos vanematega "50 halli varjundit" vaatama minna http://www.news.com.au/entertainment/movies/fifty-shades-of-grey-first-review-thats-it-i-thought-there-would-be-more-bonking/story-e6frfmw0-1227217097461.
- 50 halli varjundi teemaline trenn, kus treeneriteks on kontsades ja nahkriietuses dominad. Käsklused on seksistlikud ning abivahendite abil motiveeritakse harjutusi õigesti tegema.
kolmapäev, 4. veebruar 2015
Šokolaadikook vaarikatega
Salvestan siia maailma kõige lihtsama ja magusama koogi retsepti (http://toidutare.ee/toitumiseelistused/taimetoitlastele/FF14/):
Hõrk šokolaadikook vaarikatega
| 200 g | Tume šokolaad | |
| 200 g | Või | |
| 3 dl | Suhkur | |
| 4 tk | Muna | |
| 1 sl | nisujahu | |
| 1 suur peotäis | Vaarikad |
Sulata šokolaad ja või kuumaveeanumas, sega juurde suhkur ja lase jahtuda. Tavaliselt koonderdan retseptides suhkruga, sest minu maitse järgi on seda liiga palju, ent selles retseptis soovitan kogu retseptis etteantud kogus lisada, sest mõru tume šokolaadi maitse vajab tasakaalustamist. Lisa ükshaaval munad ja jahu. Vala 1/3 tainast lahtikäivasse koogivormi, aseta peale vaarikad, kalla peale ülejäänud tainas. Küpseta 200 kraadises ahjus ca 25 minutit (vana gaasiahjuga pigem 45 minutit). Valmis kook on pealt krõbe ja seest pehme.
teisipäev, 3. veebruar 2015
"Meie aasta Siberis" Tuuli Roosma, Arbo Tammiksaar
Küsisin tädilt selle raamatu laenuks ja hakkasingi kohe mühinal lugema. Raamatu alguses tuleb välja ka põhjus, miks nad üldse Siberisse läksid. Nimelt väntas Arbo Tammiksaar dokumentaalfilmi sealsest vissarionlaste usulahkmest ja isehakanud Jeesus Kristusest.
Mis mulle selle raamatu juures tohutult meeldib:
Ehk siis mees/naine on õnnelik siis, kui tal lastakse olla mees/naine. Kunagine elumudel, kus naine mässas köögis ja mees askeldas metsas, toimib päriselt ka. Tuuli märgib ka ise, et selline tähelepanek kõlab klišeelikult, kuid on tõsi.
Teine mõtlemapanev koht oli Päikeselinna ja Nossovi "Totu kuul" võrdlus. Tõepoolest, kaoselaadne arhitektuur, ulmelised ideed ja naiivsus, mis on vägagi omased lasteraamatutele. Kuid selles kauges punktis Venemaal on lasteraamat reaalsuseks saanud. Võeti kari inimesi ja pandi ühele maalapile elama. Eirati kõiki tavalisi ühiskonnaelu-, arhitektuuri- ja majandusnorme ning elati ühe inimese väljamõeldud reeglite alusel.
Ehk siis see on üks väga ummamuudu usulahk.
Lapsesuu ei valeta ja üks kandvaid väljaütlemisi tuli 12-aastase Ilja Poljanski suust. Tuuli kirjeldab poissi kui hurmurit, lahket ja abivalmis tegelast. Ta käib külas oma Moskvas elaval isal ja naaseb kuus kilo raskemana. Varateismeline kurdab, et raske on olla. Kuu aega hiljem on poiss tagasi tavakaalus ja ütleb kuldsed sõnad: "Seal (linnas) on ikka inimestel väga raske. Pidev stress. Siin ma panen kevadel kartuli maha ja tean, et saan aasta otsa söönuks. Aga seal ei saa millelegi kindel olla. "
Ja tegelikult nii ongi. Linnas on pidev võidujooks, et saaks arved makstud ja toidu lauale. Guljajevkas ei kasutata eriti raha, seega puudub ka vajadus selle nimel orjata. Toit korjatakse aiast ning teenuseid saab vastuteenete eest.
Kuidas siis toime tulla selle linnaelu stressiga? Arbol on nullseis ja ta kurdab, et ei jõua mitmesse kohta korraga, et häid kaadreid saada. Arbo kaebab:"Kuidas ma sinu arust jõudma peaksin? Mitmes kohas korraga on vaja filmida." Valera vastab: "Tead, kui sa sellest aru saad, siis kõik toimub sinu ümber. Kusagil mujal midagi polegi. --Ma mõtlen, et mitte et mujal midagi ei oleks olemas, vaid et kõik oluline toimubki seal, kus oled sina."
See mõttetera rahustab mu seiklejahinge, mis ei malda rohkem kui loetud minutid paigal olla. Ehk siis võta rahulikult, kõik loksub ise paika. Ei ole mõtet hapusid viinamarju püüda.
Mis mulle selle raamatu juures tohutult meeldib:
- Stiil on lopsakas ja ladus, pannes kergelt muiates lehte keerama.
- Raamat on kirjutatud kahasse, nii naise kui ka mehe vaatevinklist, mis on kohati ikka väga erinevad.
- Autorid on ausad. Tuuli, kes on minu arvates tugev ja särav naisterahvas, kirjutab raamatus, et peab ennast palliks, millel on pea otsas. See tekitab ahastamapanevat äratundmist.
- Ohtralt pildimaterjale ja põnevaid kaarte.
- Polegi veel midagi sellist leidnud.
Umbes sajandal leheküljel tuleb välja võib-olla et kogu raamatu mõte. Arbo tuleb peale vissarionlastele teoorjust meenutavat päeva koju, paneb ahju küdema ja pudru hakkama. Lapsed ja Tuuli magavad nii varajastel hommikutundidel sügavat und. Tasapisi ärkab Tuuli ja silmitseb unesegaselt oma meest askeldamas pliidi ümber. Ta taipab ühtäkki, et ta mees on õnnelik. Muidu arvutis konutanud ja pidevalt väsinud kaasa on peale Siberisse kolimist ergas, vitaalne ja rahulolev.
Teine mõtlemapanev koht oli Päikeselinna ja Nossovi "Totu kuul" võrdlus. Tõepoolest, kaoselaadne arhitektuur, ulmelised ideed ja naiivsus, mis on vägagi omased lasteraamatutele. Kuid selles kauges punktis Venemaal on lasteraamat reaalsuseks saanud. Võeti kari inimesi ja pandi ühele maalapile elama. Eirati kõiki tavalisi ühiskonnaelu-, arhitektuuri- ja majandusnorme ning elati ühe inimese väljamõeldud reeglite alusel.
Ehk siis see on üks väga ummamuudu usulahk.
Lapsesuu ei valeta ja üks kandvaid väljaütlemisi tuli 12-aastase Ilja Poljanski suust. Tuuli kirjeldab poissi kui hurmurit, lahket ja abivalmis tegelast. Ta käib külas oma Moskvas elaval isal ja naaseb kuus kilo raskemana. Varateismeline kurdab, et raske on olla. Kuu aega hiljem on poiss tagasi tavakaalus ja ütleb kuldsed sõnad: "Seal (linnas) on ikka inimestel väga raske. Pidev stress. Siin ma panen kevadel kartuli maha ja tean, et saan aasta otsa söönuks. Aga seal ei saa millelegi kindel olla. "
Ja tegelikult nii ongi. Linnas on pidev võidujooks, et saaks arved makstud ja toidu lauale. Guljajevkas ei kasutata eriti raha, seega puudub ka vajadus selle nimel orjata. Toit korjatakse aiast ning teenuseid saab vastuteenete eest.
Kuidas siis toime tulla selle linnaelu stressiga? Arbol on nullseis ja ta kurdab, et ei jõua mitmesse kohta korraga, et häid kaadreid saada. Arbo kaebab:"Kuidas ma sinu arust jõudma peaksin? Mitmes kohas korraga on vaja filmida." Valera vastab: "Tead, kui sa sellest aru saad, siis kõik toimub sinu ümber. Kusagil mujal midagi polegi. --Ma mõtlen, et mitte et mujal midagi ei oleks olemas, vaid et kõik oluline toimubki seal, kus oled sina."
See mõttetera rahustab mu seiklejahinge, mis ei malda rohkem kui loetud minutid paigal olla. Ehk siis võta rahulikult, kõik loksub ise paika. Ei ole mõtet hapusid viinamarju püüda.
Tellimine:
Postitused (Atom)