Reisimisepisik on minus juba alates varajasest noorusest, kui käisime rahvatantsurühmaga mööda Euroopat reisimas.
Peagi seisabki minul ja mu elukaaslasel ees üks pikem reis/puhkus. Nimelt läheme 10 päevaks reisile marsruudil Tallinn-Helsingi-Kopenhaagen-Las Palmas ja tagasi samamoodi. 11.12 läheme Tallinna ühe maailma parima live-bändi Muse´i kontserdile. Ööbime Tallinna hostelis. Järgmise päeva hommikul sõidame laevaga Helsingisse emale külla. 13.12 lendame lennukiga Vantaalt Kopenhaagenisse. Seal ootame u 11 h oma lennukit Las Palmasesse, kus veedame nädal aega sõpraed pool. Siin mõningad kulutused reisile:
lennupiletid edasi-tagasi kahele 655€
laevapiletid Helsingisse 48€
ööbimine Tallinnas kahele 25€
bussipiletid Tallinna kahele 18€.
toit+riided jne 255€ kaardiga ja 250€ sulas
Niisiis keskeltläbi läks mingi 900€. Samal ajal olid odavlennud samasse kohta 500€. Kuid üks asi on ööbida hotellis, teine asi sõprade juures.
esmaspäev, 10. detsember 2012
pühapäev, 9. detsember 2012
Ilu
http://www.joanavasconcelos.com/det_en.aspx?f=1850&o=624
See alateema on pühendatud ilule, kuna naissoo esindajana on see minu jaoks igapäevane teema. Ärgates hommikul, ei tea kunagi, mis monstrum peeglist vastu vaatab. Teiseks on tõeline kunst ennast reede- või laupäevaõhtuti üles lüüa.
Järgnevalt keskendun ripsmetuššidele, sest neid kulub ikka päris palju. Olen kasutanud ripsmeid värvivat pulka juba u 7-8 aastat. Orienteerumaks selle meigivahendi maastikul, koostan järgnevalt väikese ülevaate hiljuti kasutatud ripsmetuššidest:
Maxfactor Masterpiece
Üldiselt võib rahule jääda. Väikest kummiharja on mugav kasutada. Sobib igapäevaseks kasutamiseks, kuid mitte nukulike ripsmete saavutamiseks.
Maybelline Falsies
Väga hea ripsmetušš meetriste ripsmete saavutamiseks. Olen kasutanud nii kaarjat kui tavalist harja ning esimene on kindlasti parem. Viimane kipub ka laud ära värvima.
Kuidas teha krunni?
http://www.youtube.com/watch?v=OIBMx3N-BJc&feature=player_embedded
Milliseid jooke ja sööke vältida, et nahk püsiks noor?
See alateema on pühendatud ilule, kuna naissoo esindajana on see minu jaoks igapäevane teema. Ärgates hommikul, ei tea kunagi, mis monstrum peeglist vastu vaatab. Teiseks on tõeline kunst ennast reede- või laupäevaõhtuti üles lüüa.
Järgnevalt keskendun ripsmetuššidele, sest neid kulub ikka päris palju. Olen kasutanud ripsmeid värvivat pulka juba u 7-8 aastat. Orienteerumaks selle meigivahendi maastikul, koostan järgnevalt väikese ülevaate hiljuti kasutatud ripsmetuššidest:
Maxfactor Masterpiece
Üldiselt võib rahule jääda. Väikest kummiharja on mugav kasutada. Sobib igapäevaseks kasutamiseks, kuid mitte nukulike ripsmete saavutamiseks.
Väga hea ripsmetušš meetriste ripsmete saavutamiseks. Olen kasutanud nii kaarjat kui tavalist harja ning esimene on kindlasti parem. Viimane kipub ka laud ära värvima.
Maybelline The Colossal
Pakend sarnaneb eelmisele ripsmetušile, aga sisu on halvem. Vb on asi sirges harjas, mis teeb laud mustaks ja ei tekita koolutatud efekti. Hari küll pikendab ripsmeid. Teiseks on veekindlat tušši peaaegu võimatu maha saada.
Bourjois - Volume Glamour Max Mascara
Minu esimene selle firma ripsmetušš. Pikad nukuripsmed on küll selle pulgaga garanteeritud. Hind oli kusagil 8 euro kandis. Ainuke miinus on see, et harjaga tuleb natuke liiga palju värvi kaasa, mistõttu peab tihti lisavahenditega värvijäänused eemaldama. Muidu on tegemist väga hea ripsmetušiga. Soovitan!
Üks huvitav lehekülg kodus tehtavate kreemidega:
http://naistekas.delfi.ee/ilumood/ilusnaine/naohooldusvahendid-koogist.d?id=707545.
http://www.youtube.com/watch?v=OIBMx3N-BJc&feature=player_embedded
Milliseid jooke ja sööke vältida, et nahk püsiks noor?
- Soolased, vürtsikad, suhkruga toidud
- Kohv, alkohol, limonaad
- Punane liha, transrasvad, pasta ja sai.
pühapäev, 4. november 2012
Veerandea kriis
Targad välismaa psühholoogid on välja mõelnud uue termini-veerandea kriis. Kui sa tunned, et elus on justkui kõik olemas, aga ei ole ikka oma eluga rahul. Sümptomiteks on tühjus, rahutus, viha, depressioon. Raviks peaks olema rahulolematuse allikaga (töö, suhe jne) lõpparve tegemine ja oma elu uuesti ülesehitamine.
Miks ma sellest iseenesestmõistetavast teemast räägin, on see, et võib-olla mul on ka selline kriis. Iseeneset mul on tasuv töö, mis pakub pidevalt erinevaid väljakutseid. Lõpetasin bakalaureuse ja sain ka magistrantuuri sisse. Viimased neli aastat olen olnud suhtes. Meil on oma kodu, auto jne. Kui inimestega tuleks sündides kaasa manuaal, kuidas õnnelikult elada, siis usun, et olen kõik nõutud tasemed läbinud. Siiski, tunnen, et midagi on puudu. Ma ei ole rahul. Probleem on kas mitteerialases töös, kus minu panust ei hinnata piisavalt või ennast ammendanu suhtes. Lihtsam oleks, kui asi oleks töös. Töökohti saab vahetada. Kui aga tegu on teise positsiooniga, siis on natuke jama. Suhteteema on inimeseks olemise juures kõige raskem. Kui vaadata inimest kui tühja lehte (Rousseau tabula rasa), siis inimene saab ennast täiustada välimuse alal (soengud, meigid, trennid jne). Koolis võib ka terve elu käia, hankida igasugu pabereid ja loota, et need tagavad hea töökoha. Aga suhted-see on täielik tuumafüüsika. Käituda nii, et endal oleks hea, on lihtne. Käituda nii, et ka teisel inimesel oleks samal ajal hea, on aga hoopis teine teema. Isegi kui sa teed kõik nii hästi nagu oskad, hoiad kodu enam-vähem korras, helistad talle iga päev, tunned ta vastu huvi, pakud füüsilist rahuldust, siis sellest ei piisa. Ikkagi öeldakse sulle, et sa oled liiga isekas, ei pinguta teise nimel jne. Tahaks siinkohal täiega ropendada, aga see ei aita. Ma ei tea, mis aitab. Tõdemine, et mul on veerandaeakriis, vaevalt aitab. On vaja muutusi. Kas ma olen piisavalt julge, et neid teha? Kas ma kahetseksin oma valikuid? Mis mind ootab peale selle valiku tegemist?
Miks ma sellest iseenesestmõistetavast teemast räägin, on see, et võib-olla mul on ka selline kriis. Iseeneset mul on tasuv töö, mis pakub pidevalt erinevaid väljakutseid. Lõpetasin bakalaureuse ja sain ka magistrantuuri sisse. Viimased neli aastat olen olnud suhtes. Meil on oma kodu, auto jne. Kui inimestega tuleks sündides kaasa manuaal, kuidas õnnelikult elada, siis usun, et olen kõik nõutud tasemed läbinud. Siiski, tunnen, et midagi on puudu. Ma ei ole rahul. Probleem on kas mitteerialases töös, kus minu panust ei hinnata piisavalt või ennast ammendanu suhtes. Lihtsam oleks, kui asi oleks töös. Töökohti saab vahetada. Kui aga tegu on teise positsiooniga, siis on natuke jama. Suhteteema on inimeseks olemise juures kõige raskem. Kui vaadata inimest kui tühja lehte (Rousseau tabula rasa), siis inimene saab ennast täiustada välimuse alal (soengud, meigid, trennid jne). Koolis võib ka terve elu käia, hankida igasugu pabereid ja loota, et need tagavad hea töökoha. Aga suhted-see on täielik tuumafüüsika. Käituda nii, et endal oleks hea, on lihtne. Käituda nii, et ka teisel inimesel oleks samal ajal hea, on aga hoopis teine teema. Isegi kui sa teed kõik nii hästi nagu oskad, hoiad kodu enam-vähem korras, helistad talle iga päev, tunned ta vastu huvi, pakud füüsilist rahuldust, siis sellest ei piisa. Ikkagi öeldakse sulle, et sa oled liiga isekas, ei pinguta teise nimel jne. Tahaks siinkohal täiega ropendada, aga see ei aita. Ma ei tea, mis aitab. Tõdemine, et mul on veerandaeakriis, vaevalt aitab. On vaja muutusi. Kas ma olen piisavalt julge, et neid teha? Kas ma kahetseksin oma valikuid? Mis mind ootab peale selle valiku tegemist?
pühapäev, 23. september 2012
Elu peale bakat
Tervitused, blogi!
On septembri teine pool, tavaliselt käiksin ma sellel ajal ilusti loengutes ja vb töötaksin paar tunnikest päevas. 2012. aasta ehk mõne arvates aasta, mil on maailmalõpp, läks teisiti. Astusin magistrantuuri, aga võtsin kohe akadeemilise puhkuse. Põhjuseks see, et töötan täiskohaga tehases. (Alguses töötasin seal aasta aega koristajana, peale bakat asusin tööle laosüsteemi operaatorina.) Niisiis käin iga päev 8-16/16:30 tööl, kolmapäeviti on hommikul üks loeng ka. Vabal ajal käin võimalikult palju trennis, kas koos kursaõega Tüskis või üksinda jõusaalis.
Vahepeal mõtlen, et kas keskpäraste inimestega koos töötamine ei soodusta mitte mandumist? Kas metallitööstus on ikka see ala, kus ma tahan edasi jõuda? Mis saab ülikooliõpingutest, kui akadeemiline puhkus on läbi?
Üldiselt mulle meeldib tööl käia (osalt sellepärast, et seal on üks kutt, kellega ma sebisin). Mulle meeldib teenida piisavalt raha, et ka lõbustusi lubada. Raha annab võimaluse unistada ....
Hetkel on suurimaks unistuseks Annele ja Merjele Kanaaridele külla minek. Mina saaksin raha kokku, aga Oskaril kulub selleks aega. Eks ma siis ootan...
On septembri teine pool, tavaliselt käiksin ma sellel ajal ilusti loengutes ja vb töötaksin paar tunnikest päevas. 2012. aasta ehk mõne arvates aasta, mil on maailmalõpp, läks teisiti. Astusin magistrantuuri, aga võtsin kohe akadeemilise puhkuse. Põhjuseks see, et töötan täiskohaga tehases. (Alguses töötasin seal aasta aega koristajana, peale bakat asusin tööle laosüsteemi operaatorina.) Niisiis käin iga päev 8-16/16:30 tööl, kolmapäeviti on hommikul üks loeng ka. Vabal ajal käin võimalikult palju trennis, kas koos kursaõega Tüskis või üksinda jõusaalis.
Vahepeal mõtlen, et kas keskpäraste inimestega koos töötamine ei soodusta mitte mandumist? Kas metallitööstus on ikka see ala, kus ma tahan edasi jõuda? Mis saab ülikooliõpingutest, kui akadeemiline puhkus on läbi?
Üldiselt mulle meeldib tööl käia (osalt sellepärast, et seal on üks kutt, kellega ma sebisin). Mulle meeldib teenida piisavalt raha, et ka lõbustusi lubada. Raha annab võimaluse unistada ....
esmaspäev, 30. juuli 2012
Baka lõpetamine+suvi 2012
Tere blogi!
2012. aasta on olnud mu elus murranguline. Kaitsesin edukalt bakalaureusetöö (olin esinemisel ülimalt enesekindel), sain sisse magistrisse. Tegin olulise hüppe karjääriredelil, koristajast laosüsteemi operaatoriks. Nüüd üritan nautida suve, mis on mõnes mõttes keeruline, sest töötan tüüpilise kontoritöötaja graafiku järgi, 8-16:30. Teisalt mulle tundub, et alles see aasta algas MINU elu. Läbisin kohustusliku programmi, keskkool heade hinnetega lõpetada, ülikooli sisse saada ja kõrgharidus kätte saada. Nüüd lõpuks on minu kord otsustada, mida ma tegelikult tahan. Enam ei pea mõtlema sellele, mida keegi teine sinust tahab. Kuigi, magistrisse sisseastumise osas oli nt Oskari vanemate poolt päris kõva surve, aga see selleks.
Otsustasin teha see blogi sissekanne, sest siis ma saan talvel vaadata, mida kõike toredat ma suvel tegin.
Juunis oli baka kaitsmine ja lõpetamine.
2012. aasta on olnud mu elus murranguline. Kaitsesin edukalt bakalaureusetöö (olin esinemisel ülimalt enesekindel), sain sisse magistrisse. Tegin olulise hüppe karjääriredelil, koristajast laosüsteemi operaatoriks. Nüüd üritan nautida suve, mis on mõnes mõttes keeruline, sest töötan tüüpilise kontoritöötaja graafiku järgi, 8-16:30. Teisalt mulle tundub, et alles see aasta algas MINU elu. Läbisin kohustusliku programmi, keskkool heade hinnetega lõpetada, ülikooli sisse saada ja kõrgharidus kätte saada. Nüüd lõpuks on minu kord otsustada, mida ma tegelikult tahan. Enam ei pea mõtlema sellele, mida keegi teine sinust tahab. Kuigi, magistrisse sisseastumise osas oli nt Oskari vanemate poolt päris kõva surve, aga see selleks.
Otsustasin teha see blogi sissekanne, sest siis ma saan talvel vaadata, mida kõike toredat ma suvel tegin.
Juunis oli baka kaitsmine ja lõpetamine.
teisipäev, 20. märts 2012
Olulised lingid
http://arvamus.postimees.ee/779278/j-nos-pusztay-soome-ugri-keelte-raske-olukord-venemaal/ Artikkel 20. märtsi Postimehest, see räägib soomeugri rahvaste olukorrast Venemaal. Autoriks ungari keeleteadlane János Pusztay.
«Kui äärelinnas loomapidamine ära keelati, kolis keegi oma sarvilisega linna külje alla Anne luhale. Raua aktiivsel sekkumisel lasti peaaegu rändrahnu selga ehitatud loomalaut maha lammutada,»
Kuid rändrahnul poseerinud vanaema ja vanaisa fotod abivalmilt üles otsinud Helve Raud kuulis ühelt eakalt perekonnatuttavalt, et kivi oli asunud nõukogude ajal Anne tänavale ehitatud Saare poe naabruses, vana tiigi lähedal.
Minu vanavanaema Lydia (Naarits) Raud
- http://arvamus.postimees.ee/780032/nikolai-kuznetsov-kurvad-lood-komi-keelega/ Artikkel 20. märtsi Postimehest, see käsitleb komide olukorda Venemaal ja laiemas plaanis. Autoriks õppejõud Nikolay Kuznetsov.
- https://studiacartesianaestonica.wordpress.com/ Huvitav lehekülg, kus on häid arutlusi keeleteaduse jm üle.
- www.goodreads.com Sellel lehel saad märkida, milliseid raamatuid oled lugenud ja vastavalt sellele saad soovitusi, mida veel lugeda. Isegi Jaan Krossi teosed on seal!
- http://www.thedailybeast.com/articles/2012/04/16/50-shades-of-grey-speed-read-14-naughtiest-bits.html siin leheküljel räägitakse sensatsioone tekitanud erootilisest teosest "50 shades of grey".
- http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/24599/index.html tõeliselt hea lk eesti keele õppimiseks. Tänud lk loojatele.
- http://likes.com/weird/15-of-the-strangest-deaths?utm_term=24342258&utm_campaign=ml&pid=102457&utm_source=mylikes&utm_medium=cpc&v=eyJjbGlja19pZCI6IDc4MzUzNTQ5OCwgInBvc3RfaWQiOiAyNDM0MjI1OH0&page=15 Sellel leheküljel on 15 kõige imelikumat surma, esimene ehk kõige imelikum.
- http://www.tartupostimees.ee/2093948/tahtis-tunnistaja-jai-teadmata-kadunuks Artikkel 2.oktoobri Postimehest, kus räägitakse Annelinnas olnud rändrahnu ajaloost. Siin loos teevad kaasa üsna mitu isapoolset sugulast. Eriti meeldivad mulle read:
«Kui äärelinnas loomapidamine ära keelati, kolis keegi oma sarvilisega linna külje alla Anne luhale. Raua aktiivsel sekkumisel lasti peaaegu rändrahnu selga ehitatud loomalaut maha lammutada,»
Kuid rändrahnul poseerinud vanaema ja vanaisa fotod abivalmilt üles otsinud Helve Raud kuulis ühelt eakalt perekonnatuttavalt, et kivi oli asunud nõukogude ajal Anne tänavale ehitatud Saare poe naabruses, vana tiigi lähedal.
Minu vanavanaema Lydia (Naarits) Raud
neljapäev, 8. märts 2012
Toidud ja joogid
Inimene peab sööma. Järgnevalt mõned erilisemad toidud, mida teinud olen/oleme.
.. jätkub siis, kui nett on kiirem.
Naljakas joonis on allpool.
Selle joonise järgi tarvitab 14% naistest paar korda nädalas alkoholi (kogustest rääkimata). Teine fakt on see, et 12% naistest joob vähemalt korra kuus 6 või rohkem annust alkoholi (kui annus=ühik, siis see teeb 3 siidrit).
See statistika on kurb ainult ühes mõttes: kui ebausaldusväärne statistika üleüldse on ja kui palju riigi raha läheb mõttetusse kohta. Sest olgem ausad, suur osa minu tutvusringkonna naistest tarvitavad vähemalt korra nädalas "suure koguse" alkoholi ehk vähemalt 6 annust märjukest. Seega 12% on veel positiivne number, mina nende tervisespetsialistide asemel ei vinguks. Ei ole üldse mõtet kommenteerida paar korda nädalas alkoholi tarbimise statistikat. Ütleksin ainult, et eesti naistel tuleks oma joomisharjumusi muuta, kui enamik naisi joovad mitu korda nädalas vähemalt kuus annust alkoholi. See on juba liiast ja võib organismi mõjutama hakata.
Selle artikli ilmumine Postimehe internetikeskkonnas näitas mulle, kui stagnaaegsed ajakirjanikud, tervisespetsialistid jne on. Ammu ei vasta tõele arvamus, et naine peaks olema karsklane. Ok, meestega ei pea nüüd võidu jooma, sest võitja on suht-koht teada. Aga naised tahavad samamoodi lõõgastuda nagu mehed. Kõik me väsime ära. Mis on selles halba, et ma korra nädalas kolm siidrit joon ja ennast hästi (mitte segi) tunnen? Ma ei saa sellepärast lapsi? Jama puha. ma tegelen spordiga, toitun enam-vähem tervislikult, ei tee see alkohol midagi.
Teiseks on alkoholi joovate naiste profiilid huvitavad. Et paar korda nädalas joovad kõrgharitud ja pealinna kandis elavad naised ning vähemalt ühe korra kuus joovad "palju" kraadiga jooki maapiirkonnas elavad väheharitud naised. Kusjuures mõlemal on keskmine või üle selle palk.Must-valge järeldus. Ega siis selleks ei pea kõrgharidus olema, et paar korda nädalas poes käia ja nt üks õlu osta. Pealegi, kui sa elad maapiirkonnas, siis just on vähem võimalusi ja joodki seda märjukest keset nädalat. Ok, sellega ma nõustun, et maal peetakse hulle läbusid. Kui tihti kuus, seda ma ei tea. Ja mis mõttes ainult tööl käivad naised joovad? See statistika on ikka nii puudulik. Sellepärast teen oma profiilid:
1. Kaanid on naised, kes joovad ennast (ainult) nädalavahetustel enne ja pärast klubi nii segi, et kaotavad igasuguse inimese välimuse. Tõesti pole vahet, palju nad teenivad, kas nad teenivad ja mis haridus neil on.
2.Normaalsed naised nagu ma ise, joovad aeg-ajalt, kui tuju tuleb. Üldiselt me ei liialda alkoholiga, sest me austame ennast liialt. Võib-olla me oleme siis haritud. Üldiselt piirdume paari siidri või õllega, aga on mõned reedeõhtud, kui joome rohkem. Oleme me sellepärast joodikud ja saame tulevikus kahe peaga lapsed? Ei.
.. jätkub siis, kui nett on kiirem.
Naljakas joonis on allpool.
Selle joonise järgi tarvitab 14% naistest paar korda nädalas alkoholi (kogustest rääkimata). Teine fakt on see, et 12% naistest joob vähemalt korra kuus 6 või rohkem annust alkoholi (kui annus=ühik, siis see teeb 3 siidrit).
See statistika on kurb ainult ühes mõttes: kui ebausaldusväärne statistika üleüldse on ja kui palju riigi raha läheb mõttetusse kohta. Sest olgem ausad, suur osa minu tutvusringkonna naistest tarvitavad vähemalt korra nädalas "suure koguse" alkoholi ehk vähemalt 6 annust märjukest. Seega 12% on veel positiivne number, mina nende tervisespetsialistide asemel ei vinguks. Ei ole üldse mõtet kommenteerida paar korda nädalas alkoholi tarbimise statistikat. Ütleksin ainult, et eesti naistel tuleks oma joomisharjumusi muuta, kui enamik naisi joovad mitu korda nädalas vähemalt kuus annust alkoholi. See on juba liiast ja võib organismi mõjutama hakata.
Selle artikli ilmumine Postimehe internetikeskkonnas näitas mulle, kui stagnaaegsed ajakirjanikud, tervisespetsialistid jne on. Ammu ei vasta tõele arvamus, et naine peaks olema karsklane. Ok, meestega ei pea nüüd võidu jooma, sest võitja on suht-koht teada. Aga naised tahavad samamoodi lõõgastuda nagu mehed. Kõik me väsime ära. Mis on selles halba, et ma korra nädalas kolm siidrit joon ja ennast hästi (mitte segi) tunnen? Ma ei saa sellepärast lapsi? Jama puha. ma tegelen spordiga, toitun enam-vähem tervislikult, ei tee see alkohol midagi.
Teiseks on alkoholi joovate naiste profiilid huvitavad. Et paar korda nädalas joovad kõrgharitud ja pealinna kandis elavad naised ning vähemalt ühe korra kuus joovad "palju" kraadiga jooki maapiirkonnas elavad väheharitud naised. Kusjuures mõlemal on keskmine või üle selle palk.Must-valge järeldus. Ega siis selleks ei pea kõrgharidus olema, et paar korda nädalas poes käia ja nt üks õlu osta. Pealegi, kui sa elad maapiirkonnas, siis just on vähem võimalusi ja joodki seda märjukest keset nädalat. Ok, sellega ma nõustun, et maal peetakse hulle läbusid. Kui tihti kuus, seda ma ei tea. Ja mis mõttes ainult tööl käivad naised joovad? See statistika on ikka nii puudulik. Sellepärast teen oma profiilid:
1. Kaanid on naised, kes joovad ennast (ainult) nädalavahetustel enne ja pärast klubi nii segi, et kaotavad igasuguse inimese välimuse. Tõesti pole vahet, palju nad teenivad, kas nad teenivad ja mis haridus neil on.
2.Normaalsed naised nagu ma ise, joovad aeg-ajalt, kui tuju tuleb. Üldiselt me ei liialda alkoholiga, sest me austame ennast liialt. Võib-olla me oleme siis haritud. Üldiselt piirdume paari siidri või õllega, aga on mõned reedeõhtud, kui joome rohkem. Oleme me sellepärast joodikud ja saame tulevikus kahe peaga lapsed? Ei.
 |
| Aadressilt http://www.naine24.ee/754962/ornem-sugu-alkoholi-kuusis/. Tead, Janek, üks Tiibeti kõrge laama, keda Sa ei tea – Zopa rinpotše –, seletas nii: joomine ja suitsetamine lühendab elu ja toob kaasa palju haigusi. Inimkeha on harukordselt väärtuslik. Kui koguda kokku kogu maailma rikkus ja võrrelda seda oma kehaga, on keha palju hinnalisem. Et miks? Sest olles ka kogu maailma varanduse omanik, ei saa ilma hinnalise inimkehata arendada oma meelt. Meelt arendamata ei saa muuta maailma paremaks. Janek, halvas maailmas oled Sa aga kõigil spordivõistlustel ainult kaotaja. Roy Strider Roy Strider: kallis sõber Janek, saa terveks! Tasub saada, me kõik ju loodame... (10) 21.01.2013 11:53
Vaarikakook
http://toidutare.ee/peotoidud/jõulud/109C3/#Vaarikamoosi-kook vabaks pärastlõunaks kriidijoonistuse seeshttp://toidutare.ee/peotoidud/jõulud/109C3/#Vaarikamoosi-kook vabaks pärastlõunaks kriidijoonistuse sees
Manhattani kook maasika toormoosiga http://www.omaklubi.net/t727-manhattani-toorjuustukook Kindlasti on paljudel tublidel perenaisehakatistel sügavkülm erinevaid toormoose täis. Kuid mida teha, kui avad neist ühe, et nt natuke maasikamoosi hommikupudrule panna, ja tahaksid ülejäänu ka kusagil ära kasutada. Mina otsustasin teha Manhattani kooki (retsept internetist), mille põhjale lisasin omalt poolt maasika toormoosi. Põhi: 8 tk Digestive küpsiseid 2 sl suhkrut 50 g sulatatud võid Täidis: 400 g Philadelphia toorjuustu (full-fat) 75 g suhkrut 2 muna 0,5 tl vanilliekstrakti (või vanillisuhkrut) Kate: 250 g hapukoort 2 sl suhkrut 0,5 tl vanilliekstrakti (või vanillisuhkrut) Valmistamine: Sega purustatud küpsised, suhkur ja sulatatud või. Suru küpsisepuru 20-23 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale. Pane külmikusse. Valmista täidis. Sega kõik ained omavahel, soovi korral vahusta kergelt mikseriga. (Lisa küpsisepõhjale maasika vms toormoosi vastavalt maitsele.) Vala täidis küpsisepõhjale ja küpseta 180-kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni mass on enam-vähem hüübinud. Lase 20 minutit jahtuda. Sega hapukoor, suhkur ja vanill, vala ettevaatlikult jahtunud koogile. Küpseta 230kraadises ahjus 5-7 minutit, kuni on näha, et hapukoorekiht on pealt veidi kuivemaks muutunud. Lase enne serveerimist põhjalikult jahtuda. Lasanje http://toidutare.ee/pastatoidud/E502/ Minu variandis ei olnud rosmariini, punet ja valget veini. See eest olid sidrunipipar, must pipar, Cayenne´i pipar, Worcestershire´i kaste (see kõik hakklihasegu sisse). Igale kihile lisasin paar lusikatäit kooritud tomatite segu, mida alles jäi. Õuna-kohupiimakook http://www.nami-nami.ee/Recipe/View/1868 Taaskord üks hea retseptileid ühelt parimalt kokandusleheküljelt Nami-nami.ee. Kooki sai terve ahjuplaaditäie, nii et sai seda nii sõbrannale, tädile, emale kui ka külalistele viidud/pakutud. |
Juhus või kõrgem võim
Kirjuan järgneva sündmuse üles, et mitte seda ära unustada. Nimelt unustas Oskar mobiili koju. Kuna ta läks tööle, palus ta, et ma mobiili talle tööle viiksin. Umbes kell kuus õhtul (Oskaril oli tööpäev 3-11) väga jäise ja külma ilmaga läksin bussiga Oskari tööle. Kasutasin ära oma ainsa bussipileti ja Oskari töö juures ei müüdud bussipileteid. Niisiis olin Oskariga poes ja mõtlesin, et ikka suht jama seis on. Ühtäkki vaatasin maha ja nägin, et seal on kasutamata bussipilet. Kuigi ma otsustasin ikkagi jalgsi koju minna, pani see sündmus mind mõtlema. Kui see avastus oli juhus, siis kui suur on tõenäosus, et ma just vastaval hetkel maha vaatasin ja seda piletit nägin. Usun, et väga väike. Teiseks, äkki ei olnud tegemist juhusega? Kas see võis olla saatus? Äkki mul läheb seda piletit mõnes teises olukorras vaja? Kas see oli märk kõrgema võimu poolt, et tasub teistele head teha?
Sõbrad
Viimasel ajal on mul sõprade kohta veidraid mõtteid tekkinud. Esiteks on kalendris selline päev nagu sõbrapäev. Ok, ma ei usu sellesse välismaa pühasse, aga ikkagi...huvitaval kombel veetsin sõbrapäeva oma töökaaslastega laulukal uisutades. Kristjan kinkis mulle väikese šokolaadi. Piret ja Janek olid ka seal, mis on naljakas, sest aastavahetuse veetsin ka nende kahega. Kui Merje koos Henri ja Annega putku pistis, olin ma telefoniliinide suletuse tõttu täiesti üksinda. Täieliku üllatusena kutsus Piret mind enda juurde.
Seega ma veetsin aastavahetuse ja sõbrapäeva inimestega, keda ma oma sõprade nimekirjas esimesele kohale ei paigutaks.Tuleb meelde tsitaat:" Ütle mulle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen sulle, kes sa oled.
Seega ma veetsin aastavahetuse ja sõbrapäeva inimestega, keda ma oma sõprade nimekirjas esimesele kohale ei paigutaks.Tuleb meelde tsitaat:" Ütle mulle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen sulle, kes sa oled.
kolmapäev, 25. jaanuar 2012
Bakatöö
Tere jälle!
Kuna mu arvuti ärkab ja ei ärka nii, kuidas ta ise tahab, siis on kindlam enda bakatööd internetis teha.
Readings ei seondu kuidagi lugemisega, tähendus on: näidud.
Ok, kell 11, 12, 1 öösel ei tule vist õppimine välja. Peab katki jätma.
Siin on mu laused :
Kuna mu arvuti ärkab ja ei ärka nii, kuidas ta ise tahab, siis on kindlam enda bakatööd internetis teha.
Readings ei seondu kuidagi lugemisega, tähendus on: näidud.
Ok, kell 11, 12, 1 öösel ei tule vist õppimine välja. Peab katki jätma.
Siin on mu laused :
ks(pos="v" form="ks")@end $! -- Tasakaalus korpus
Soovlaused:
EE_1996: [ Niisuguse küünilisuse võiks kanda kõikidesse korruptsiooniõpikutesse ! ]
EE_1996: [ Ent Sa ei tohiks seeläbi ohverdada enda huvisid ! ]
EE_1996: [ Mehed , ] [ selle üle tasuks mõelda ! ]
EE_1999: [ “ Siis oleks ju tulnud lapsi pesta ! ]
EE_2000: [ Annaks jumal kõigile autoloojaile sellist fantaasialendu ! ]
EE_2000: [ Et uuel inimesel oleks superaju ! ]
EE_2001: [ et vaibuks su kuratlik kraaks ! ]
EE_2001: [ Tuleks pensionipõlv ometi rutemini ! ]
Ei tea, kas soovlaused:
EE_1999: [ Või tahan teab mis avastuslikust [ ( kuigi ju võiks , eks ! ) ] . ]
EE_1999: [ See oleks hea ! ” ]
EE_1999: [ Ja kõige tipuks peaks see eepos olema mõrvateemaline lühiooper ! ]
EE_2001: [ Toetaks täna õhtul Matti Pätsi ! ? ]
EE_2001: [ Vaja oleks vähemalt 800 miljonit ! ]
Teised soovi avaldamise viisid:
...
Kuigi bakatöö sai ilusti tehtud, on siin paar olulist linki, mis tahaks salvestada magistritöö jaoks:
...
Kuigi bakatöö sai ilusti tehtud, on siin paar olulist linki, mis tahaks salvestada magistritöö jaoks:
- Evansi käsilehe põhjalikum
versioon on TÜ raamatukogus olevas raamatus:
Nicholas Evans 2007, Insubordination and its uses.- Irina Nikolaeva
(ed.), Finiteness. Theoretical and Empirical Foundations. Oxford
University Press, New York, pp. 366-431. - vaatasin nimis~onade / fraaside liigitust, mis seni on hästi sobinud, ja
t~oepoolest ei ole seal head lahtrit elusolendite osade jaoks (olgu see
pea, nahk v~oi rakk) - mis on küll füüsilised ja konkreetsed, aga mitte
eluta. Olin nad soovitanud liigitada just füüsilisuse ja konkreetsuse
p~ohjal nii (pluss tähendusülekannet arvestamata). Aga v~otke t~oepoolest
tähendusülekanne arvesse ja lugege need kehaosad, mis tegelikult inimest
tähistavad, inimeste alla. Aga otseses tähenduses elusolendiosade jaoks
v~oiks tekitada uue liigi, konkreetne, füüsiline ja elus objekt. Sinna
läheks siis 1. lause ihu ja see-näidetest mehe ihuliige.
2.-5. - on küll konkreetsed, eluta füüsilised objektid
7 - film on abstraktne (igasugused Margit Langemetsa liigituses esitused
ja tekstid kuuluvad abstraktsete alla), vabandust!
Ameerika - jah, see on juba süstemaatiline polüseemia, maade nimesid
kasutatakse ka nende maade juhtkondade kohta. - modaalseks kasutuseks lugege need, kus saama-verbiga kaasneb teine verb
da-infinitiivis, millega väljendatava tegevuse võimalikkust lause
väljendab. Modaalsete loetelus enamik ongi sellised, muud jätke sealt
välja, Ja ühend- ja väljendverbid lugege eraldi verbideks, need on
sisulised tervikud.
Nende finiitsete verbide puhul, mis liitpredikaati (ahelverbi) ei
moodusta, vaadake finiitset verbi (pääsema näites siis verbi pääsema). - Hea Sigrid!
Siin on küsimused, mis tekkisid teie bakalaureusetööd lugedes:
1. Sa räägid teoreetilises osas reaalsetest ja irreaalsetest sündmustest.
Kas eesti keele soovlaused on reaalsed või irreaalsed?
2. Oled teoreetilises pooles lk 7 Dixonile toetudes rääkinud kolmest
lausete ühendamise moodusest: rinnastavast ja mittealistuvast
kõrvallausest, relatiivlausest ja komplementlausest. Mis on see
mittealistuv kõrvallause (termin „kõrvallause“ ise ju viitab juba
alistusele)?
3. Teoreetilises osas (lk 8-9) käsitled Evansi (2009) põhjal ka
insubordinatsiooni, mille näiteks on ka see, et meie kaht tüüpi soovlaused
on arenenud kõrvallausetest. Tood välja neli arenguetappi: alistus,
ellips, üldistunud ellips ja reanalüüs pealause struktuurina ehk see, kui
varasemast kõrvallausest on saanud kindel omaette konstruktsioon. Lisaks
väidad lk 14, et „.. võib eeldada, et et-komplementlause ja
kui-tingimuslause on kujunenud just insubordinatsiooni abil.“ (Eeldan, et
pead siin silmas ikka nende kõrvallausete baasil kujunenud
soovlauseid.)Kus on seal arenguahelal praegu eesti keele et- ning
kui-soovlaused?
4. Lk 31 ütled, et jätad analüüsist välja laused nagu „Et susi küll sööks
seda saatanat“ ja „Kui ainult ilma peaks“, mis on kujunenud kinnistunud
ehitusega lauseks ning mis ei liigendu selgelt osadeks. Mis osad peaksid
olema soovlauses, et selle sisse võtsid? Sama asjaga seoses tekkis veel ka
küsimus, kui suurel hulgal oli kui-soovlausete hulgas lauseid, mis
matkisid kas täiesti või parafraseerisid Juhan Liivi kuulsat soovlauset
“Kui seda metsa ees ei oleks?“ Kas see võis ka kuidagi tulemusi mõjutama
hakata?
5. Paar küsimust üldisiku kohta. Kui räägid tegevussubjektist, siis sain
aru, et üldisiku jätsid tegevussubjekti hulgast välja. Miks? Kuidas
eristasid üldisikut nt ainsuse 3. pöördest?
6. Kas elus füüsilisi objekte, milleks on sul vaid kehaosad, kasutati ka
metonüümiliselt. Kui jah, siis kuidas neid liigitasid?
7. Lk 53 väidad, et Kõikidel kordadel tähistasid pronoomenid "kõik" ja
"igaüks" eluta ning abstraktset subjekti, kuid esitatud näitest 121 ("Ja
et igaüks leiaks sealt oma reliikvia") küll elutust välja ei loe. Mille
kohta see "igaüks" käis?
8. L 86 väidad, et võrgutekstid on dünaamilisemad kui teised. Mille põhjal
seda väidad?
9. Millest võib tuleneda et- ja kui-lausete suur vahe partiklikaustuses?
Miks esineb kui-lausetes partikleid nii palju rohkem kui et-lausetes?
10. Mis oli sinu meelest su töö kõige märkimisväärsem, põnevam või
üllatuslikum tulemus?
Tervitades
Helen Plado
Tülid
Ma olen väga jonnakas inimene. Mulle ei meeldi alla jääta, mitte milleski. Niisiis juhtubki tihti nõnda, et me Oskariga vaidleme täiesti mõttetute asjade üle pool päeva. Tulemuseks ikka külm sõda.
Tänaseks vaidlusteemaks oli sõna värviline. Oskar arvas, et värviline tähendab asja, millel on mitu värvi korraga. Mina arvasin, et värviline on ka nt kollane sall. Ma üritasin Oskarile seletada, et see sõna on saanud aja jooksul uusi tähendusi. Tema arvas, et ma ei taha lihtsalt alla jääda. Mina ju ei oska eesti keelt. Mis siis, et ma sain kirjandis 97 punkti sajast ja ma õpin ikkagi eesti keele filoloogiks.
Tüli tüliks, ikka juhtub. Kui on üksteisest suva, siis ei viitsi tülitseda. Antud postituse põhjustas see, et konflikti käigus hakkas mul ninast verd jooskma. Märk millestki? Millest? Kas ma sain tõesti endalegi arusaamatult nii vihaseks, et ninast hakkas verd jooksma? Kui nii, siis miks ma sellest vihast aru ei saanud, ei röökinud kellegi peale, ei läinud näost punaseks? Kuidas võib viha, mis tekitab verejooksu, olla mittetuntav. Kas ma ei tunne ennast?
Kõik need küsimused keerlevad peas. On hea, et alati vaikne sõber paber või valge jutukast võimaldavad sellised mõtted nagu prügi ära visata. Kirjutad oma mõtted peast välja. Küll lahendus probleemile tuleb teine kord. Kui tuleb...
Tänaseks vaidlusteemaks oli sõna värviline. Oskar arvas, et värviline tähendab asja, millel on mitu värvi korraga. Mina arvasin, et värviline on ka nt kollane sall. Ma üritasin Oskarile seletada, et see sõna on saanud aja jooksul uusi tähendusi. Tema arvas, et ma ei taha lihtsalt alla jääda. Mina ju ei oska eesti keelt. Mis siis, et ma sain kirjandis 97 punkti sajast ja ma õpin ikkagi eesti keele filoloogiks.
Tüli tüliks, ikka juhtub. Kui on üksteisest suva, siis ei viitsi tülitseda. Antud postituse põhjustas see, et konflikti käigus hakkas mul ninast verd jooskma. Märk millestki? Millest? Kas ma sain tõesti endalegi arusaamatult nii vihaseks, et ninast hakkas verd jooksma? Kui nii, siis miks ma sellest vihast aru ei saanud, ei röökinud kellegi peale, ei läinud näost punaseks? Kuidas võib viha, mis tekitab verejooksu, olla mittetuntav. Kas ma ei tunne ennast?
Kõik need küsimused keerlevad peas. On hea, et alati vaikne sõber paber või valge jutukast võimaldavad sellised mõtted nagu prügi ära visata. Kirjutad oma mõtted peast välja. Küll lahendus probleemile tuleb teine kord. Kui tuleb...
Tellimine:
Postitused (Atom)