Tunnistan, et kui sõbranna postitas paar kuud tagasi artikli sellest, kuidas rasedatele ei meeldi, kui nende kõhtu katsutakse, siis mõtlesin, et ta teeb sääsest elevandi. Mis see siis ära ei ole.
Nüüd aga pean oma sõnu sööma, sest üks naiskolleeg juhtus üks päev tööl minust mööduma ning soovis siis beebikõhtu nähes palju õnne jne. Millisekundi jooksul oli ta käsi järsku mu kõhul ja ta hakkas seda ringjate liigutustega paitama. Esialgu olin nii ehmatanud, et ei osanud midagi teha. Siis tundsin, kui vastik see on. Nagu oleksin koer, keda suvaline mööduja tuleb säilitada. Või kujutage ette mõnda kiilakay meest, keda kolleeg läheb ühel päeval paitama. Mis mõttes?
See on täielik isiklikku tsooni tungimine ja sealjuures ilma luba küsimata. Kas see, et me mõlemad teame, mis tunne on rase olla, tähendab, et tal on nüüd õigus tulla mind katsuma? Et nagu mingi ühine titainstinkt ja ürgne naiste kokkukuuluvustunne, mis sellist tegu õigustavad? Ei, ei ja veelkord ei.
Hoidke käed teiste beebikõhtudest eemal! Kui tahetakse, et te kõhtu katsute, siis sellest antakse teada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar