pühapäev, 12. november 2017

85.-83. päev, rasedana reisimine

Esmalt peab veenduma, et tervislik seisund on reisimiseks sobilik ja arutama otsust oma ämmaemanda/naistearstiga. Kui rasedus on kaugemal kui 27 nädalat, peaks muretsema ämmaemandalt tõendi. Täpsustan, et minu soovitused põhinevad Egiptuse reisil, kus käisin 27./28. nädalal.
Siis peaks kaasa võtma ravimid nagu Nospa ja rohud kõhuhädade tarbeks. Ei saa unustada tugevat päikesekreemi.
Lennureisile ostsin Sokisahtlist kompressioonipõlvikud, mille mõte on turseid ära hoida. Väike tähelepanek, et need põlvikud on väga jäigad, seega peaks valima julgelt paar numbrit suurema paari.
Tähtis on ka toitumine. Me tellisime lennukile sooja toidu, mis aitas ära hoida hundinälga ja seedimisraskusi.
Üleüldse ei olnud niivõrd pikk lennusõit nii hull kui kartsin. Kindlasti aitas uinakute tegemine ja lugemine. Üritasin iga tunni aja tagant püsti tulla ja ennast veidi liigutada.

Kohapeal olles määrisin ennast mitu korda päevad 30-se faktoriga päiksekreemiga, seda nii enne kui ka peale ujumist. Vältisin jääkuubikuid, sest need pidavat tehtama kohalikust kraaniveest. Viimane tuleb otse Niiluse jõest, sest puudub tsentraalne veesüsteem.
Tarbisin seedimist soodustavaid tablette ainult peale hotelli basseinis, kust jõid muide tuvid, ujumist. Tundsin, et päris palju vett läks suhu ja mõtlesin igasuguseid jamasid ennetada.

Kohapeal ei tunta eriti pangakaarti, mistõttu on palju musta paberrahaga kokkupuutumist. Selleks tarbeks olid meil niisutatud salvrätikud.

Vaimselt ei olnud ma ennast ette valmistanud niivõrd suureks tähelepanuks. Kõikjal küsiti, kas olen rase ja mis soost laps on. Ekskursioonil pöörati mulle erilist hoolt, jälgides, et ma ei libastuks või snorgeldamisel endale liiga ei teeks. Veidigi kaugemale ujudes küsiti, et miks ma rasedana küll niimoodi riskin jne. Mingi piirini oli selline hoolitsus ja muretsemine armas, kuid umbes peale neljandat päeva mõtlesin, et mis see nende asi on, mis soost minu laps on.

Üldiselt aga olen väga rahul, et võtsin vastu otsuse üpriski hilises rasedusstaadiumis Euroopast väljapoole puhkama sõita. Miks?
  • Soojus, mul oli kõrini sellest pidevast löristamisest ja valimisest, mis selga mahub. Egiptuses sain lihtsalt bikiinideväel rannas lebada ja ringi liikuda.
  • Vesi, see tunne, et vesi kannab sind ja pole mingit ettepoole tõmbavat lisaraskust, on imeline. Vees hõljumine on rasedana kõige mõnusam tegevus, ütleksin. Ja seda mitte niivõrd meie külmades ujulates, vaid just soojal maal.
  • Puhkus, "tänu" Egiptuse hullutavale kaubanduskultuurile olime enamiku ajast hotellis ehk aeg kulus rannatoolil lamamisele, kolm korda päevas söömisele ja magamisele. Pole ju paha?


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar